Liia Hänni: põhiseadus ei vaja ideoloogilist muutmist

Kavandatav põhiseaduse muutmine on katsekivi Eesti demokraatiale. Kui me praegu laseme Venemaa Ukraina vastasel agressioonil kõigutada Eesti põhiseadust, oleme ühe olulise kaotuse juba sisse võtnud, kirjutab Liia Hänni.
Riigikogu menetleb põhiseaduse muutmist, soovides selle tulemusi näha juba oktoobris toimuvatel kohalikel valimistel. Eesmärk on tühistada senine kõigi püsielanike hääleõigus kohalikel valimistel, jättes selle vaid Eesti kodanikele, kodakondsuseta isikutele ja Euroopa Liitu ning NATO-sse kuuluvate riikide kodanikele, nagu näeb ette valitsusliidu ettepanek, või siis ainult Eesti kodanikele, nagu soovivad Isamaa ja EKRE. Riigikogu valimistel saavad loomulikult osaleda vaid Eesti kodanikud.
Kuigi 2023. aasta riigikogu valimisprogrammides ei maininud ükski erakond kavatsust hakata põhiseadust muutma, jõudis teema riigikogu päevakorda möödunud aastal, kui Isamaa ja EKRE saadikud esitasid menetlusse põhiseaduse muutmise eelnõu, põhjendades seda vajadusega jätta valimisõigusest ilma agressorriigi Venemaa ja agressiooni toetava Valgevene kodanikud.
Hääleõiguse ja riigi julgeoleku sidumine oli poliitiliselt osav käik, mis puudutas valusalt ühiskonna emotsionaalset närvi. Kuigi veenvaid argumente mittekodanike hääleõiguse kahjulikust mõjust riigi julgeolekule pole seni esitatud, oli lumepall veerema lükatud.
Valitsusliidu juhtpartei Reformierakond, mis oli valimisprogrammis lubanud seadusega tühistada Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse, läks põhiseaduse muutmise plaaniga kaasa, kuna õiguskantsler ja ka teised riigiõiguse asjatundjad selgitasid, et seadusega põhiseaduses sätestatud õigust tühistada ei saa.
Eelnõu koostamisel otsustati agressorriikide kodanike hääleõiguse tühistamise asemel kasutada nn positiivset lähenemist, loetledes põhiseaduses lisaks Eestile ka EL-i ja NATO riigid, mille kodanikud saavad kohalikel valimistel osaleda.
Kokkuvõttes on juhtunud nii, et esialgse agressorriikide kodanike valimisõiguse tühistamise asemel on päevakorras palju ulatuslikum põhiseaduse väärtusruumi muutmine.
Senine kohaliku võimu käsitlus püsielanike enesekorralduse õigusena on asendumas valitud ringi isikute võimuga kohaliku kogukonna üle. Kannatab põhiseadusega kehtestatud kohaliku omavalitsuse autonoomia ja eelkõige kohalik demokraatia, nagu seda mõistetakse mitmes rahvusvahelises standardis, näiteks Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas. Selle taustal kõlab eriti võltsilt valitsusliidu eelnõu seletuskirja väide, et muudatuste eesmärk on põhiseaduslike väärtuste ja demokraatliku õigusruumi kaitsmine.
Vaja on mõista, miks me oleme riigi arengus sellise rajajooneni jõudnud. "On avanenud võimaluste aken põhiseaduse muutmiseks," on selgitanud Isamaa aktiivsust erakonna riigikogu fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder.
Tegemist on olukorraga, kus esimest korda iseseisvuse taastanud Eestis on põhiseaduse muutmise katse selgelt ideoloogiline: soovitakse põhiseaduses kinnistada rahvuslik-konservatiivset maailmavaadet, nagu Isamaa erakond seda mõistab.
EKRE sekundeerimine vaid kinnitab seda – valimisõigus olgu ainult kodanikel. Viitamine riigi julgeolekule on osutunud kattevarjuks saada põhiseaduse muutmisele lai avalikkuse toetus. "Põhiseaduse muutmine ei ole suunatud Vene kodanike vastu, hääleõiguse kaotavad kõik kolmandate riikide kodanikud," avaldas Seeder tõe Vikerraadios.
Valitsusliidu eelnõu, mida kirjeldatakse kui osapoolte kompromissi, ei erine põhiolemuselt rahvuskonservatiivide käsitlusest, sest piirab suure osa püsielanike hääleõigust ja jätab hääleõigusest ilma enamiku maailma riikide kodanikud, Eesti püsielanikud. See ideoloogiliselt "ei liha ega kala" ettepanek mõjuks põhiseaduses kummastavalt, pannes küsima, mis saab siis, kui rahvusvaheline kaitsekoostöö muutub, kas hakkame põhiseadust muutma. Ettepanek mõjuks tõelise võõrkehana põhiseaduse tekstis.
Põhiseaduse püsivusel on eriti keerulistel aegadel suur väärtus. Põhiseaduse muutmisele asumine keset Euroopas lõõmavat sõda on ohtlik ja vastutustundetu ettevõtmine. Tavaliselt vastutab riigi stabiilsuse eest eelkõige valitsus, kes peaks suutma maandada sisepoliitikas üles kerkivaid taotlusi hakata riiki ümber kujundama.
Seekord on teisiti, kuna Reformierakond peaministri juhtimisel on asunud põhiseaduse muutmist tagant tõukama. Eestis nagu polekski erakonda, mis asuks kaitsma Eesti põhiseaduse senist vaba ja demokraatlikku väärtusruumi. Keskerakond on küll põhiseaduse muutmise vastu, aga selle erakonna positsiooni seostatakse pigem poliitilise omakasuga, mitte selge poliitilise maailmavaatega.
Üks on selge, kavandatav põhiseaduse muutmine on katsekivi Eesti demokraatiale. Kui me praegu laseme Venemaa Ukraina vastasel agressioonil kõigutada Eesti põhiseadust, oleme ühe olulise kaotuse juba sisse võtnud. Ärme seda lubame.
Toimetaja: Kaupo Meiel