Merilin Pärli: reedeti riiki ei ole
Reedeti on lootusetu saada riigiasutustest kommentaare, kirjutab ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli.
Mäletate seda Reformierakonna ammust valimisloosungit "Reeded maksuvabaks"? See pidi tähendama, et tulumaksu alandatakse 22 protsendilt 18-le. Praegu oleme küll olukorras, kus Reformierakonna juhitud riigis tõuseb tulumaks järgmisest aastast taas 22 protsendi peale, aga vastu oleme saanud hoopis riigivabad reeded.
Kui koroonaaeg tuli, kolisid kõik, kel võimalik, kodukontoritesse. Inimestele hakkas see meeldima. Sellest kirjutati raamatuid ja artikleid. Tööviljakus ja meeskonnatunne aga hakkasid kannatama. Teisiti ei saa selgitada, miks erasektor järjest jõulisemalt on kodukontori võimalusi piiramas või lõpetamas.
Ent on üks sektor, kus efektiivsust näpuga taga ei aeta. See on avalik sektor ja selle allasutused. Vaikimisi on välja kujunenud nii, et reedeti istub kogu ametnikkond kodukontoris. Või tea, kas koduski istub või seal tööd teeb. Ehk hoopis teeb jõuluoste või käib tööajast joogas ja juuksuris. Sest reedeti on ajakirjandusel lootusetu riigi esindajatelt kommentaare, iseäranis intervjuusid kaamera ees saada. Aga uudised valmivad ju seitse päeva nädalas, teisiti polekski mõeldav.
Kui reedeti mõne riigiasutuse kommunikatsiooniosakonnaga ühendust võtta, ei pruugi pressiesindajat telefoni otsagi saada. SMS-ile vastatakse, et ollakse hõivatud, saadetagu e-mail. Ja kui siis soovid kedagi vastavast ametkonnast kaamera ette, on 98-l juhul 100-st vastus, et inimene on Tallinnast/Tartust vms linnast, kus asutus paikneb, ära. Kodukontoris.
"Aga meil on korrespondendid üle Eesti, öelge ometi, kus ametniku kodu on, saadame kolleegi!" pakub ajakirjanik loovalt. "Ei, kahjuks täna kaamera ette tulla ei saa, ka mujal mitte," tuleb mõne aja möödudes pressiesindaja SMS. Esmaspäeval saab, lohutatakse samas. Või telefoni teel.
Vägisi tekib kahtlus, et vaikimisi on reedest saanud avalikus sektoris vaba päev, mil kodu koristada või isiklikke asju ajada ning tööd tehakse vaid nii palju, kui mõni tüütu telefonikõne või SMS nõuab, möödaminnes.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ahti Kuningas möönis hiljuti, et kontoris on inimesed efektiivsemad ja nemad püüavad vähemalt nädala alguseks kolleegid kontorisse kokku saada. Ent see arusaam ei ole ministeeriumites ja muudes riigiasutustes paraku kuigi levinud.
Kui riigiasutus on valinud välja kõneisikud, kelle tööülesannete hulka kuulub ka ajakirjandusega suhtlemine, siis peaks neil inimestel olema valmidus ja kohustus anda intervjuusid igal tööpäeval, ka kaamera ees. Kentsakas oleks teleuudistes kasutada vaid telefoniintervjuusid nagu raadios, kui tegemist on ometi visuaalse meediaga.
Avalik sektor peab oma tegevustest aru andma iga päev, mitte vaid siis, kui see nende töökorraldusega sobib. Ühe päeva välistamine toob kaasa selle, et reedeti riiki avalikkuse jaoks olemas ei ole. Aruandevabad reeded, vaid asutusesiseseks kasutamiseks. See ei lähe avatud valitsemise põhimõtetega kuidagi kokku. Sellist suhtumist võib endale lubada erasektor. Kusjuures, erasektor pingutab oluliselt rohkem ja suurema tõenäosusega saab reedesel päeval kaamera ette just neid.
Ka Eesti riigijuhtimine vajaks mõnd Elon Muski, kes selle efektiivsemaks muudaks – ühiskonna jaoks. Aruandekohustus on kahtlemata efektiivsuse osa. Sest kust me muidu teame, millega meie riik tegeleb ja millele oma aega kulutab.
Toimetaja: Merilin Pärli