MKM-i kantsler: kontoritööl on kaugtöö ees palju eeliseid
Ministeeriumides on hulk töötajaid, kes vähemalt osa ajast töötavad kodukontorist, kuid seisukohad kaugtöö tõhususe suhtes on asutuseti erinevad. Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani hinnangul kaugtöö inimeste tööpanust ei mõjuta, majandusministeeriumi kantsleri Ahti Kuninga sõnul näeb tema aga kontoritööl palju eeliseid.
Ajal, mil mitmed eraettevõtted on hakanud inimesi kaugtöölt tagasi kontorisse kutsuma ja kodus töötamise võimalusi piirama, on see ministeeriumides jätkuvalt levinud tööviis.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsler Ahti Kuningas ütles ERR-ile, et mõtleb kaugtöö tõhususe teemale palju.
"Ma ise käisin koroonaajal kontoris ja näen kontoritööl palju eeliseid. Meie juhtkond on praktiliselt kogu aeg kohal," kinnitas ta.
Kuningas märkis, et kaugtööd on hakanud piirama mitte ainult suured globaalsed iduettevõtted, vaid samu signaale tuleb ka finantsmaailmast. Kontoris kohalkäimine mõjutab nii koostööd, innovatsioonivaimu kui ka töötajate juhendamist.
Seetõttu soosib MKM kontorisolekut, mis on osa organisatsioonikultuurist. Seda enam, et ministeeriumisse lisandus mullu uus üksus, tuleval aastal lisandub veel üks üksus regionaalministeeriumist ning neid integreerida ei oleks Kuninga sõnul distantsilt võimalik.
"Kümme protsenti on voolavust, kuidas siis uued inimesed sisse elavad – kodutööl on raske seda teha," tõi ta välja. "Pluss veel teine pool: üks asi on asutuse juhtimine, aga teine on vaimne tervis. Inimene on sotsiaalne loom, tal on teist inimest vaja."
Kantsler ütles, et nädala alguses, esmaspäeval ja teisipäeval on MKM-is käimatõmbamine ehk toimuvad juhtkonna koosolekud. Reede on proovitud jätta ajaks, kuhu ei panda regulaarseid koosolekuid, kuid sinna saab jätta kõik, mis jääb nädalast ripakile või vajab süvenemist ning mida saab ka kodukontorist teha.
Nädala alguse täituvus on MKM-is umbes 90 protsenti, nädala keskmine üle 70 protsendi. Kuningas lisas, et praegu vaadatakse üle tööde planeerimise korraldust ja IT-süsteeme, et koostööd tõhustada. Ka büroopindade vajadus on küsimus, millega pidevalt tegelda tuleb, sest eri valdkondi tõstetakse pidevalt ümber ja kärbete tegemisel tuleb ka see pool läbi mõelda.
Samas tõdes Kuningas, et vaade kontoris kohalkäimise vajalikkusele on ministeeriumiti ühest äärmusest teise, ühtset seisukohta ei ole.
Hartman: kodukontoris ei töötata vähem ega halvemini
Regionaal- ja põllumajandusministeerium ei ole kaugtöö piiramist kaalunud. Minister Piret Hartman ütles, et tema ei vastuta küll töötajate töökorralduse eest – see on kantsleri pärusmaa –, kuid ministeerium on võtnud tööle häid eksperte ning on lähenenud nende inimeste töötegemise kohale paindlikult.
"Minu enda lähitiimi, nõunike seas on viiest inimesest neli väljastpoolt Tallinna, Saaremaalt, Läänemaalt, Tartust, Harjumaalt. Me pole piiranud, et saad tööle tulla ainult siis, kui teed seda tööd Tallinnast," tõdes Hartman.
Regionaalministri sõnul on neil teatud päevad ja ajad, kus inimesed tulevad füüsiliselt kokku, et asjad läbi rääkida ja kiireid küsimusi lahendada.
"Proovime olla paindlikud. Kuna töötan paljude eri meeskondadega koos, ei saaks öelda, et kodukontorist tööd tegevad inimesed teeks seda kuidagi halvemini või vähem. Kes on motiveeritud ja oma valdkonna eest seisavad, kindlasti see siinkohal rolli ei mängi. Pigem mõjutab see meeskonnatunnetust ja meeskonna loomist, kui inimene on kontorist eemal," lisas ta.
Ka praegusel kärpeajal ei ole Hartmani kinnitusel kordagi olnud põhjust kokkuhoiukohti otsides kodukontoris töötamise põhjal midagi otsustada ning pigem lähtutakse sellest, et isegi kui kuskil kontor suletakse, jääks töötajaid kohapeale, et vajadusel ise kliendi juurde sõita.
"Proovime jälgida, et kui kuskilt peame ära võtma, siis keskkontorist, mitte piirkondadest," ütles minister.
Ta lisas, et ministeeriumide ühishoonesse on järjest eri ministeeriume juurde tulnud ja igal inimesel oma töölauda ei ole. Eesmärk on Hartmani sõnul see, et inimesed teatud aja tagant kohtuksid ning et ametkonnad oleksid inimeste jaoks olemas, kuid ametnikud võiksid teatud päevadel kuus ka ettevõtetes kohapeal käia, et eluga kursis olla.
Eelmisel nädalal tõstatas Postimees teema, et paljud ministeeriumide ühishoone tööruumid seisavad peamiselt tühjana, mida ilmestab pimedate akende rohkus hämaral ajal, kui tööpäev veel lõppenud pole.
Rahandusministeeriumi ühisosakonna juhataja Kaie Karniol ütles toona ERR-ile, et superministeeriumis on kokku 16 000 ruutmeetrit pinda ning see on tervenisti kasutuses, kuid laudu kõigile töötajaile seal pole: teenistujaid on 1356, töölaudu 980, millest osa on teiste tiimide kasutuses. Hoones on laud tagatud 72 protsendile ministeeriumitöötajatest.
Toimetaja: Karin Koppel