Tartu on veel ametlikult viimaseid tunde kultuuripealinn 2024 koos 19 Lõuna-Eesti omavalitsusega.

Kokku läks kultuuripealinn maksma 26,3 miljonit eurot. Kokku loodi tiitliaastal 350 projekti umbes 1600 sündmusega. Neist 150 projekti kogumaksumusega 17 miljonit eurot kuulusid kultuuripealinna põhiprogrammi.

"Väga paljud Eestis tahavad, eriti Lõuna-Eestis teha oma üritusi ainult suvel ja meie ülesanne oli hajutada seda sündmuste perioodi jaanuarist kuni detsembrini. See meil õnnestus ka. Sellest on vähem räägitud, aga päris keeruline on seda teha," rääkis Leis.

Ühed tiitliaasta tipphetked seostuvad Leisil näiteks Tartu laululavaga, mis sai tegevjuhi hinnangul justkui sisse uue hingamise. Kultuuripealinn tõi laululavale kuus suurkontserti, mida külastas kokku ligi 49 000 inimest.

Kultuuripealinna suurem eesmärk oli, et programmi külastab kokku miljon inimest. Kas see nii ka läks, on Leisi sõnul alles selgumas.

"Kogu kokkuvõte tuleb meil järgmise aasta algusest alates koos uuringufirmadega ja me paneme järgmiseks sügiseks kokku lõppraporti, kus on ka rahalised mõjud ja moraalsed mõjud sees," selgitas ta.

Samas on neidki, kelle ootused kultuuripealinnale olid teistsugused. Näiteks Tartu kultuuritegelane Mart Kivastik külastas nii põhiprogrammi kuulunud näitusi kui ka lauluväljakul toimunud suurkontserte. Aga ootus kultuuripealinnale oli kõrgem kui see, mis viimase aasta jooksul Tartus toimunud on, ütles Kivastik.

"Mina oleks eeldanud, et see Tartu värk lööb siit kusagilt läbi. Tartu mõistes tohutu eelarve, see nagu läks kuhugi ära, aga ei jäänud siia. Pärast, kui see dekoratsioon siin maha võetakse, mis meil järele jääb?" kritiseeris ta.

Kivastiku hinnangul oleks kultuuripealinn aga sellisel kujul võinud Tartu asemel toimuda hoopis Narvas, mis Tartu kõrval 2024. aastaks kultuuripealinnaks kandideeris.

"Sellisel kujul ta oleks võinud isegi rohkem olla Narvas minu arvates, sest Narvas on tõesti kõigest puudus. Siis oleks lennanud peale kõige, kunstnike, värkidega, üle Eesti oleks toonud kokku, aga praegu see oli nagu sisseostetud üritus," ütles ta.

Korraldajate sõnul jääb alles suhete võrgustik ja väga hea koostöö Lõuna-Eesti omavalitsuste vahel. Sellele viitas ka Tartu linnapea Urmas Klaas.

"Et teha Tartut ja Lõuna-Eestit maailmas nähtavamaks ja suuremaks, see koostöö kindlasti peab jätkuma ja jätkuma ka teistes valdkondades. See on olnud regionaalne koostöö, Eesti ajaloos siiani suurim," ütles Klaas.

Ta lisas, et tiitliaasta on juurde andnud kultuurikorraldajatele ka vajalikke oskusi ja teadmisi.

"Need inimesed kõik jäävad Tartusse ja Lõuna-Eestisse, ma loodan, ka edaspidi üritusi tegema ja korraldama," ütles Klaas.