Võrreldes eelmise aastaga on majutusasutustes peatuvate turistide arv Tartus tõusnud viis protsenti. Põhilised külastajad on Soomest ja Lätist, kuid võrreldes eelmise aastaga jõudis Tartusse ka enam turiste Saksamaalt ja Suurbritanniast.

Võrdlust koroonapandeemiale eelnenud ajaga Tartu turismijuht Annika Ojasaar teha ei soovi.

"Need algandmed ei ole ju sarnased. Kui meil oli Covidi-eelselt rohkem majutusasutusi linnas, rohkem voodeid, rohkem tube, siis me saime ka majutada ja nendes andmetes rohkem inimesi vastu võtta. Ja lisaks, miks veel ei ole 2019. aasta andmed võrreldavad, on see, et meil ei ole ju Vene turgu. Aga kui me võrdleme, siis me natuke oleme Covidi-eelsetest numbritest maas," rääkis Ojasaar.

Tartu Rakendusliku kolledži Voco turismi kutseõpetaja Ene Reedi sõnul on lisaks Tartule ka mujal Eestis näha külastajate arvu kasvu ja välisturgude taastumist. Tartule on kultuuripealinna mõju tema sõnul olemas, kuid selle ulatust on raske mõõta.

"Me ei saa turismis mitte kunagi vaadata nii, et see konkreetne asi nüüd kindlasti tõi selle, sest turism on valdkond, mis on hästi mitmetahuline. Teiste riikide kultuuripealinnade kogemus näitab, et see mõju veel kestab umbes poolteist aastat pärast tiitli lõppemist, nii et see mõju kindlasti veel tekib," ütles Reedi.

Hotellide Pallas ja Sophia juhatuse esimehe Verni Loodmaa sõnul loodeti nii hotellides kui ka restoranides külastajate suuremat kasvu.

"Kui me vaatame kas või statistilisi numbreid, siis endiselt jääb Tallinnasse ja Harjumaale välisturistidest suurusjärgus 70 protsenti ja Tartu ka kultuuripealinna toel ei ole mitte auväärsel teisel kohal, vaid kolmandal kohal Pärnu järel. Nii et ma julgen öelda, et mingi mõju oli, aga see mõju ei olnud nii ootuspärane kui me aasta alguses seda ette kujutasime," rääkis Loodmaa.

SEB majandusanalüütiku Mihkel Nestori sõnul on Eesti üks vähestest Euroopa riikidest, kus turismi tase ei ole taastunud koroonaeelsele tasemele, jäädes alla nii Lõuna-Euroopale kui ka Skandinaaviale.

Ka kultuuripealinn ei ole Eestisse ja Tartusse märkimisväärset hulka välisturiste juurde meelitanud. Peamine põhjus, miks turism Eestis aeglaselt taastub, on Nestori sõnul tuntavas hinnatõusus.

"Meie hinnatase on selle sama aja jooksul oluliselt kõrgenenud ja kui mõelda sellele, kes Eestis on vanasti käinud, siis valdavalt need olid ju inimesed Soomest. Nad käisid ka mõnda turismiobjekti vaatamas, kuid valdavalt ikkagi ostlemas. Täna seda põhjust, et tulla soodsate kaupade järgi, on ajas aina vähem ja vähem. Kui võrrelda nüüd seda, kas tulla Eestisse soodsat alkoholi ostma versus kultuuripealinn Tartu, siis kahjuks need massid on liikunud soodsa alkoholi peale, mitte kultuuri järgi," selgitas Nestor.