Kuigi kultuuripealinn on ametliku lõpu saanud, jätkub veel järgmisel aastalgi sihtasutuse tegevus – edasi kestavad nii mõnedki kultuuripealinna aastal ellu kutsutud sündmused ja kokku tuleb järgmiseks sügiseks saada ka lõppraport.

SA Tartu2024 rahvusvaheliste suhete juht Erni Kask ütles, et nii mõnigi kultuuripealinna põhiprogrammis olnud projekt läheb edasi ka Euroopasse.

"Ryoji Ikeda esikheliteos häältele või Rahamaa näidendi tõlked või dokprogrammi "Metsik lõuna" kassettfilmide osalemist festivalidel. Sihtasutuse ülesanne järgmisel poolaastal on võtta kogu see tegevus kokku ja välja pakkuda võimalikud lahendused Lõuna-Eestile, et see ühine pingutus, et see oleks platvorm nagu järgmisteks sammudeks," rääkis Kask.

Sihtasutuse tegevjuht Kuldar Leis ütles, et lisaks projektide Euroopasse viimisele on eesmärgiks seegi, et tehtud töö ja sidemed, mis kultuuripealinna tehes tekkisid, kestaksid edasi.

"Ma loodan, et Lõuna-Eesti jääb sellist koostööd tegema. Meil on suurepärane keskus Tartu näol ja teised maakonnad koonduvad Tartuga kokku. Ma loodan, et see jääb ja ma teen ise kõik selleks, et see jääks, mitte ainult kultuuri osas, vaid siin saab seda ka laiemalt vaadata."

Siiski praegusel kujul sihtasutusena peale 2025. aastat jätkata ei saa.

"Kui me tahame, et kogu Lõuna-Eesti jätkaks, siis on vaja, et osanikud oleksid kõik selle piirkonna omavalitsused, aga praegu on sihtasutuse osanik ainult Tartu linn ja siia sihtasutuse vormile osanike juurde tulla ei saa. Aga see vorm ei olegi tähtis, kas ta on OÜ või MTÜ või SA, põhimõte on selles, et kas tehakse Lõuna-Eestis ühist organisatsioonilist koostööd või mitte."

Leis lisas, et seesugust koostööd jätkates peab arvestama, et kindlasti ei tule taha sellist rahastust nagu oli kultuuripealinnal, kuhu 10 miljonit eurot panustas riik, 10 miljonit Tartu linn ning 6,3 miljoni ulatuses veel erasektor, Lõuna-Eesti omavalitsused jms.

"Ongi meil ka kogemus nüüd olemas, kuidas tuua Euroopa raha rohkem siia erinevate projektide jaoks ja kui piirkond on suurem, siis on võimalik ka igasuguseid toetusprojekte tuua suuremate summadena. Aga kui iga küla või iga vald ise ponnistab, siis see mõju ei ole nii suur," sõnas Leis.

Üheks n-ö väljundiks oleks see, kui idee mingil kujul koostöö jätkamisest pääseks regionaalministeeriumi poolt sõlmitavasse Lõuna-Eesti arenguleppesse.

"Ma olen veendunud selles, et ühel või teisel moel, ühe või teise organisatsioonilise mudeliga me kindlasti peame Lõuna-Eestis koostööd jätkama, sest elu ise sunnib meid. Ja meil on ju praegu suurepärane koostöö näide Tartu kultuuripealinna SA kaudu. See on väärtus, mis väärib ja on vajalik edasi kanda," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.