Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste rääkis pressikonverentsil, et erakindlustusel, mitte riiklikul kindlustusel põhinev lahendus, oli pikalt kaalutletud otsus.

"Erakindlustus oli eelistatud ja sellele oleme läinud. Nende valikute tegemine on olnud põhjalikult läbi kaalutud," sõnas Paluste.

Patsiendikindlustuse süsteemi suhtes kriitilistele perearstidele, kes andsid sotsiaalministeeriumile aasta ämbri auhinna, vastas Paluste, et süsteemi ellukutsumise mõte polnud kiustata tervishoiutöötajaid.

"Süsteemimuudatus oli vajalik. Emotsioonid on aga mõistetavad, sest me astusime vabatahtlikust vastutuskindlustusest, mis kaitses kindlustusvõtjat ehk tervishoiutöötajat, täiesti teise süsteemi, kus seadusega on ette antud reeglid, sealhulgas hüvitiste määrad," rääkis Paluste.

Paluste sõnas ka, et riigieelarves on olemas lisaraha, mis suunatakse tervisekassase, kes on välja töötanud metoodika, et arvutada jaanuaris välja, millised on kindlustuse tegelikud kulud tervisekassa lepingupartneritele, et need osaliselt hüvitada.

"Plaan on hüvitada need 50 protsendi ulatuses," ütles Paluste.

Paluste sõnul pole metoodikas kirjas regionaalseid meetmeid ehk erisusi väiksematele ääremaal asuvatele perearstipraksistele.

"Kas kindlustussumma on suur või väike, sõltub kontekstist," sõnas Paluste.

Samuti rääkis Paluste, et sotsiaalministeeriumi hinnangul pole seadusel sellist mõju, et tervishoiuasutus peaks lausa pankrotti minema.

"Samas see võibki motiveerida töötama suuremates asutustes. Aga plaani kimbutada väiksemaid teenusepakkujaid ei ole, kuid suuremal asutusel on neid kulutusi kanda lihtsam. Ka tervishoiuarengukavas on ju kirjas, et perearstid võiksid koonduda suurematesse praksistesse," rääkis Paluste.

Kindlustusega pole ühinenud 325 asutust

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann tegi ülevaate kindlustuslepingutega hõlmatusest, millest selgus, et kindlustuskohustusega asutusi on kokku 1709, neist on kindlustus olemas 1384 ja puudub 325. 

"325 puuduva asutuse seas on 62 asutust, kelle tegevusluba on peatatud, mis tähendab, et nad on juba ise oma tegevusloa peatanud, sest majandustegevust ei toimu," ütles Friedmann.

"Täiendavalt võib välja tuua veel 13 tegevusloaga perearsti, kellel puudub kindlustus, kuid kellel ei ole patsientide nimistut ja tõenäoliselt ka ei plaani nimistut võtta. Tõenäoliselt tunnistatakse nende tegevusluba kehtetuks, kuid sellele eelneb selgituste küsimine," lisas Friedmann.

"Terviseamet tegeleb nendega, kes pole oma kohustust täitnud ja saadab meeldetuletuse, et on vaja sõlmida vastutuskindlustuse leping, siis kuulame nende põhjendused ära. Tegevusloa kehtetuks tunnistamine on äärmuslik meede, mida rakendame siis, kui adekvaatsed põhjendused puuduvad," ütles Friedmann.

Perearstidest puudub kindlustus esmaspäeva seisuga 32 asutusel kokku 426 asutusest; hambaravis, sealhulgas ortodontias, puudub kindlustus 106 asutusel 540-st; üldhaiglatest puudub kindlustus ühel haiglal 11-st ja õendushaiglatest puudub kindlustus kolmel 41-st.

Kindlustust pakub vaid PZU Kindlustus

Kindlustusseltside liidu juhatuse liige Andres Piirsalu ütles, et oli üllatav, et kindlustuspakkujatest on sõelale jäänud vaid üks – PZU Kindlustus.

Piirsalu teada on veel kindlustuspakkujaid, kes plaanivad patsiendikindlustust pakkuma hakata, kuid midagi konkreetsemat ta veel öelda ei osanud.

Olukorda, kus kindlustust pakub vaid üks ettevõte, on palju kritiseeritud, sest see annab PZU-le võimaluse dikteerida hindu.

"Kui tuleb juurde kindlustuspakkujaid, siis tekib ka konkurents," sõnas Piirsalu.

Peale 1. novembrit 2024. a saab patsient neil juhtudel, kui ta on saanud raviprotsessis välditavat kahju, pöörduda hüvitise taotlemiseks kindlustusandja poole, kes pakub raviasutusele kindlustust.

Kindlustusseltsi kahjukäsitlus menetleb juhtumit ja otsustab kahju hüvitamise.

Samas jääb patsiendile ka pärast kindlustusseltsilt otsuse saamist võimalus pöörduda lepituskomisjoni poole otsuse vaidlustamiseks, kui ta otsusega ei nõustu. Lepituskomisjon luuakse terviseameti juurde.