Kiirabiteenuse osutajaid on Eestis kümme ja kiirabibrigaade kokku 104. Eesti Kiirabi Liidu juhatuse esimehe Taavet Reimersi sõnul oleks esialgsete pakkumiste põhjal keskmine kulu 7500 eurot kiirabibrigaadi kohta aastas. Nii tekiks kogu Eesti kiirabisüsteemis kulu 750 000 eurot ja see on kiirabiteenuse osutajate hinnangul liiga palju. Seetõttu on kiirabiteenuse osutajad kindlustuse pakkujaga läbirääkimistesse astunud.

"1. detsembriks peaksid olema lepingud kõigil sõlmitud, kuid need läbirääkimised oma loomult on ajamahukad ning me ei saa olla kindlad, et kõik kiirabiteenuse osutajad on selleks ajaks endale lepingud suutnud sõlmida," rääkis Reimers.

"Liiduna me oleme ka seisukohal, et ei ole n-ö mõistlik alates 1. detsembrist ka ettekirjutusi teha kiirabiteenuse osutajatele, kellel ei ole selleks ajaks lepingut sõlmitud ehk et ei ole veel läbirääkimised lõppenud."

Terviseameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et kui viivituse põhjused on terviseametile teada, siis üleminekuajal lähtutakse neist ja lähiajal ühegi terviseteenuseosutaja tegevusloa kallale ei minda.

"Täna need, kes on ikkagi alustanud läbirääkimistega, siis me aktsepteerime seda, ja kui me näeme seda, et need tegevused lepingu sõlmimiseks on toimumas. See tähendab seda, et me loomulikult 2. detsembril ei sõida kohale, et fikseerida sellised olukorrad, vaid pigem on see, et jõutakse ikka nende lepingute sõlmimiseni," selgitas Friedemann.

"Me näeme, et tegelikult enamus ka neist, kes praegu ei ole veel lepingusse jõudnud, siis nad on tegelikult esitanud taotluse. Need loomulikult, kes ei jõuagi lepinguni, siis see toob teatud aja möödudes kaasa tegevusloa tühistamise."

Eestis on terviseteenuse osutajaid terviseameti andmetel ligi 1700, esmaspäeva pärastlõunal olid neist kindlustuslepingu sõlminud 1200. Perearstikeskustest oli leping tehtud ligi pooltel, kuid Külli Freidemann märkis, et arvud kasvavad pidevalt.

Eesti perearstide seltsi juht Elle-Mall Sadrak märkis, et kindlustus on vajalik ja kohusetundest tehakse lepingud ära, kuid olukord on nende jaoks siiski nukker.

"Ega läbirääkimisruumi pole PZU-ga meil kunagi olnud. Need tingimused on nii, nagu nemad ütlevad ja võta või jäta.  Me tegelikult oleme ikkagi monopoliolukorras, mille jaoks riigil tegelikult raha ei ole ja perearstid pannakse sundseisu," nentis Sadrak.

"Kui me mõtleme, et perearstikeskuseid on Eestis üle 400, siis umbes selline 1,3-1,5 miljonit eurot ravirahast tervisekassast, sest perearstid on ju kõik tervisekassa lepingupartnerid ja meie raha tuleb ju ainult tervisekassast, siis tegelikult see on raviraha, mis liigub sellele ühele firmale selle teenuse osutamiseks."

Teisipäevane Postimees toob näite, et Tallinna kiirabi sai nädal enne kohustusliku patsiendikindlustuse jõustumist monopoolselt kindlustajalt nii kalli hinnapakkumise, mille nahka läheb ilmselt kohustusliku uue kiirabiauto ostmine.

"Kui hanke tegime, kirjutasime eeldatavaks maksumuseks 70 000, aga pakkumine tuli 170 000 eurot," seletas Tallinna kiirabi juht Raul Adlas, lisades, et sellist raha neil eelarves pole.

"Tervisekassa on kehtestanud ühe kiirabibrigaadi pidamise hinna, 87 protsenti sellest moodustab töötajate töötasu, mis on kokku lepitud kollektiivlepinguga. Me peame selle välja maksma, me ei saa töötasu kuidagi vähendada. Meil on tervisekassaga leping, et tohime ööpäevas olla töölt ära vaid 60 minutit. Me ei saa inimesi koondada ega päeva lühemaks teha."