Kaitsestaatuse muutmine peaks jõustuma tuleva aasta märtsist ja selle järel saavad riigid suurema paindlikkuse kohaliku hundipopulatsiooni majandamisel, hunt jääb siiski kaitsealuseks liigiks. Ettepaneku peavad vastu võtma ka Euroopa Parlament ja nõukogu. 

Keskkonnaameti hinnangul muudatus Eestit otseselt ei mõjuta, kuna Eesti on Euroopa Liiduga liitumisest olnud juba sama huntide kaitsestaatus, millele praegu otsustati ka mujal langetada. 

Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark nentis, et võrreldes 2012. aasta hinnanguga oli mullu hunte Euroopa Liidus ligi poole rohkem. Kõikides liikmesriikides peale Iirimaa, Küprose ja Malta oli neid hinnanguliselt 20 300. 

Huntide arvukuse tõusuga on kasvanud ka konfliktid ja hundi tekitatud kahjud. 

Samal ajal on kohus Eestis hundijahi peatanud nii kauaks, kuni kohus menetleb MTÜ Eesti Suurkiskjad kaebust keskkonnaameti esitatud küttimismahu vaidlustamiseks. Hundijahihooaeg kestab Eestis novembrist veebruari lõpuni.

MTÜ pöördus novembris kohtu poole keskkonnaameti kehtestatud hundi küttimismahu korralduse vaidlustamiseks ja taotles esmase õiguskaitse korras ka hundijahi peatamist, mille kohus ka rahuldas, kuna jahi jätkumine võiks muidu Eesti hundipopulatsioonile tuua kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Kohus hindas, et kaebusel on ka head väljavaated, kuna Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb küttimismahtude määramisel tagada kaitsealuse liigi soodne seisund. Kohus rõhutas ka, et kuigi keskkonnaamet tugines Balti populatsiooni kaitsestaatuse hinnangule, on tarvis esmalt hinnata liigi seisundit kohalikul ja riigi tasandil ning kui hundi seisund on soodne, siis võimalusel piiriüleselt.

Kaitstava liigina on hunt kantud nii Berni konventsiooni kui ka loodusdirektiivi, millest viimane kehtib vaid Euroopa Liidu liimesriikides, esimesse kuulub aga 50 riiki. 

Euroopa Liiduga liitumisel sai Eesti hundi kaitsestaatuses erandi, mis võimaldab huntide arvukust reguleerida. Kark loetles, et Eesti Euroopa Liiduga liitumise ajal oli Eestis kutsikatega hundikarju seitse ning edaspidi on see kasvanud. "Alates 2008. aastast on see arv olnud püsivalt üle 20 karja, välja arvatud 2014. aastal, kui oli 19 karja."

"Seega võiks öelda, et kui juba seitsme karja puhul leiti Euroopa Liidu tasemel, et Eestis on piisavalt hunte, et võimaldada erandit ja hoida hunt madalamas kaitsekategoorias, siis selle ajaga võrreldes on olukord veelgi paremaks muutunud," lisas Kark. 

Eestit hundikaitsestaatuse langetamist Berni konventsioonis sisuliselt ei mõjuta, kuid see toobki siiski parema õigusselguse.

"Selleks, et hundi kaitsestaatust saaks Euroopa Liidus langetada, tuleb eraldi muuta veel loodusdirektiivi. Need arutelud ja vaidlused seisavad alles ees. Ka siin ei muutu Eesti jaoks suurt midagi, sest Eesti hundipopulatsioonid on juba loodusdirektiivi V lisas ja sellest madalamaks ei saa minna," märkis Kark.