Tallinna linna kasvab ja tiheneb. Lisaks on Tallinnas paljude ümberkaudsete valdade elanike töökohad, nende lastele lasteaia ja koolikohad.

Linna kasvamise ja tihenemisega kaasneb ühe tegurina müra, mis aga vähendab linnas elavate ja töötavate inimeste heaolu. Müra peamised allikad on liiklus- ja tööstusmüra ning ehitustegevusest tulenev müra. Tallinna lisandub tavaliselt tänava- ja raudteeliiklusele oluliselt ka lennuliiklusest tulenev müra. Põhilised tööstusmüra tekitajad Tallinnas on sadamad ning Väo karjäär.

Ehitusmüra on oma iseloomult veidi erinev eelnevatest, kuna on ajutine, mõjutades inimesi nende elukeskkonnas lühemat aega, kuid seda sageli väga intensiivselt. Sageli on arendused ka mitmeetapilised ning müra kordub perioodiliselt. Kõige mürarikkam osa on ehitiste maa-aluste konstruktsioonide rajamine, näiteks vundamendi vaiade rammimine kehvema pinnasega kohtades.

Liiklus- ja ehitusmüraga tegeleb kohalik omavalitsus. Müra puudutavate kaebustega tegeleb ka terviseamet.

Selle sügise tuntuim näide ehitusmürast oli Tallinna Hipodroomi arendus, kus toimuvat vaiade rammimist oli pikal perioodil kuulda mitmes linnaosas kahe kilomeetri raadiuses. Arenduse vahetus läheduses on haiglad ja sünnitusmaja, koolid ning paljude kodud.

Põhja-Tallinnas on tulemas veel mitmeid suuri arendusi nagu Bekkeri ja Meeruse sadam, Krulli kvartal ja Hundipea arendus, mis kõik toovad endaga kaasa pikemaajalise ehitustegevuse ning sellega kaasneva müra. Ka Tallinna haigla ehitus Lasnamäel ei tõota tulevat just eriti vaikne.

Põhja-Tallinna linnaosakogu maakomisjonis uurisime Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti, keskkonnaameti ja kliimaministeeriumi spetsialistidelt võimalike meetmete kohta, mida kohalik omavalitsus ja inimesed saaksid kasutada müraga seonduvate probleemide lahendamisel nii, et neil oleks seaduslik alus, need parandaksid heaolu ning poleks ka ettevõtjatele liiga koormavad.

Üks lahendus on vaiade rajamisel valida tehnoloogiad, mis tekitavad vähem müra.

Meile selgitati, et Eesti ehitajad pole kunagi pidanud sellega arvestama, sest tavaliselt on mürahäiringud pigem lühiajalised ja inimesed pigem kannatavad selle ära ning on vähenõudlikud.

Siiski näeme mitmel pool Eestis, et ühiskond on muutunud ja suhtub mürahäiringutesse teisiti kui varem. Hipodroomi näitel võib tõdeda, et paljud inimesed on palunud abi kohalikult omavalitsuselt ning terviseametilt, ent keegi pole siiski näinud, et võiks olla seaduslik alus kohalike elanike eest kosta.

Meie ümarlaual koorus välja, et tegelikult on seaduslik viis inimesi hoida siiski olemas, kuid seda pole seni kasutatud. Nimelt ütleb kohalike omavalitsuse korralduse seadus, et omavalitsus saab seada piiranguid oma elanike heaolu kaitseks.

Need võivad olla näiteks ajalised kitsendused, aga ka sobivama tehnoloogia nõutamine või ka teavitamine (tuleb lõhkamine vmt).

Kuna üldiseid tervet riiki hõlmavaid piiranguid on raske ja vahest ka mõttetu määrata, tuleks pigem käituda vastaval olukorrale. Kui ikka kõrval on elamud, siis tuleks teha kõik, et uue hoone ehitamisel või ka teetööde puhul oleks tagatud talutavad elutingimused. Seega tuleb ehitusloale juurde kirjutada tingimused: vaiksem tehnoloogia või ka näiteks ajalised piirangud. Pisiprojektidele pole mõtet selliseid suuniseid seada, küll aga suuremahulistele. Lisaks ümbruskonna inimestele on mürapiirangutest kasu ka ehitusobjektide endi töölistele.

Omavalitsustel on hirm arendajate vastu kohtusse minna, kuid kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõuniku Reet Pruuli sõnutsi ei peaks seda kartma, sest ehituslubadele saab seada täiesti seaduslikke tingimusi. Lisaks tasub arengukavadesse ja muudesse dokumentidesse vastavad nõuded ja suunised sisse panna, et kõik mõistaksid ühtmoodi, et kohalike elanike huvid on olulised ning kinnisvaraarendajate ärihuvid ei tohiks elukeskkonda halvendada.

Üks oluline tõik on muidugi see, kuhu midagi ehitada. Näiteks olemasoleva tööstusala või sadama korral ei ole hea, et sinna kõrvale planeeritakse elamuid. Samal ajal ei saa süüdistada vaid arendajaid, sest ka omavalitsused peaks hoolega mõtlema, kas nad soovivad tootmist, ehk siis teatud laadi töökohti, alles hoida või mitte. Ja elanikule, kes taolisesse kohta kolivad, ei tohiks tulla lärm sellisel juhul ootamatuna.

Lisaks tasuks omavalitsustel uurida geoloogilisi olusid ning nendest lähtuvalt hoolikalt vaagida, kas mõnes kohas pole mitte pinnas liiga kehv ning ei soosi näiteks maa-aluste parkimiskorruste tegemist ning vundamendi stabiliseerimise eesmärgil on vaja minna väga sügavale.

Tavaolukorras on kontroll tõepoolest keerukas, kuna müra taseme kontrolliks on õigus vaid terviseametil ja vastavatel akrediteeringutega laboritel. Seega on vähemalt ehitusmüra võimalik kontrolli alla saada, kui ehitusluba antakse tingimusel, et hoolitakse kohaliku inimese heaolust.