Üks arendajaist, kes novembri alguses oma huvi ala vastu kinnitas, oli Kaamos Group, kes lõpuks siiski pakkumist ei teinud.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer ütles ERR-ile, et ettevõte tegi oma arvutused ja jättis pakkumise esitamata, sest selle arenduse alternatiivi jaoks, mille realiseerimist nad tõenäoliseks pidasid, osutus kinnistu alghind liiga kõrgeks.

"See detailplaneering näeb ette 75 protsenti ärikondlikku ja 25 protsenti elukondlikku arendust. Ärikondliku arenduse maht on iseenesest päris suur, samas iseloomustab seda mahtu, et hoone korruselisus on madal ja parkimine on viidud kaks korrust maa alla. Arvestades seda, milline on perspektiivis büroo- ja äripindade turg ja võimalik üürihind, siis kogu mahtu sellisel kujul vastu oodatavat üürihinda välja ehitada on pigem keeruline," põhjendas Murer.

Ka Merko tegi kalkulatsioonid enne enampakkumist ära ja töötas materjalid läbi.

"Järeldus oli, et see ei ole meie profiilile sobilik kinnistu, ega seal muud põnevat olegi," sõnas Merko juht Ivo Volkov.

Selle kohta, kas enampakkumisel osalejate hulk jäi tagasihoidlikuks liiga kõrge hinna või muude tingimuste sobimatuse tõttu, märkis Volkov, et teiste kohta ei oska ta öelda, kuid Merko jaoks oli otsuse taga kombinatsioon kõikidest asjaoludest.

"Oleks ta olnud odavam, oleks võibolla olnud teistsugune äriplaan rakendatav," tõdes ta ja lisas, et kuna kinnistu on hea ja asub kesklinnas, töötasid konkurendidki usutavasti materjalid läbi ja langetasid kaalutletud otsuse.

Kaamos Kinnisvara tegevjuhi sõnul kaalusid nad viit-kuut eri lahendust, kuidas õnnestuks Tallinna vangla alal arendust realiseerida ning üks võimalus, mida võisid teisedki kaaluda, oli detailplaneeringu muutmine, mille puhul on küsimus selles, kui ajakulukaks projekti elluviimine sellisel juhul kujuneb.

"Arvutasime eri variante, olime huvitatud ja eks see pakkumise tulemus ju tegelikult näitas, et ju oli kaasamõtlejaid peale meie rohkem, miks ka pakkumust ei esitatud ja ainult üks pakkumus laekus," rääkis Murer.

Ta lisas, et kuna tegu on kesklinna servas asuva arendusalaga, on sellel positiivsed omadused jätkuvalt olemas ning ettevõtte usk piirkonda on samuti alles, kuid nagu äris ikka, tuleb vaadata äriplaanide tasuvust ja selle põhjal otsustada.

"Ma ei väida siinkohal, et seda detailplaneeringut pole võimalik realiseerida sellisel kujul, nagu ta on praegu tehtud. Kindlasti on aga küsimus selles, kui atraktiivne ta selles arendusperioodis erinevatele ettevõtetele on ja millise ajaplaaniga sinna on planeeritud peale minna," lausus Murer.

RKAS jäi enampakkumise tulemusega rahule. RKAS-i haldusteenuste direktor Karel Aasrand ütles, et enampakkumiste puhul ei saa kunagi täpselt ennustada, kui paljud tulevad reaalset pakkumist esitama.

"Huvilisi võib olla palju ja pakkumise esitavad vähesed või konkreetne huviline. Antud juhul oli RKAS-i kohustus riigile mittevajalik kinnisvara realiseerida ja Võtme kinnistu on leidnud endale võimeka arendaja Fund Ehituse näol, kes seda kinnistut edaspidi arendama ka hakkab," lisas Aasrand.

Fund Ehituse juhi Reigo Marosovi sõnul ei ole ettevõttel plaanis sealset keskkonda liigselt muuta. "Eks me ikka tahame seda keskkonda luua sarnaselt sellele, mis seal juba olemas on. Mitte seda liiga teistsuguseks ajada, vaid et säiliks just see mõnus kesklinna kõrval olev elamukvartal," ütles ta.

"Kindlasti me kaasame Eesti parimad arhitektid, et seda kvartalit edasi koostöös arendada. Täna veel (arhitekti) ei ole, kindlasti tuleb konkurss," lisas ta.

Fund Ehitus tahab arendusega kiiresti edasi liikuda. "Sinna sobiksid kindlasti mõnusad söögikohad, samamoodi kohalikust poest, mis pakub kohalikku Eesti toorainet, on kindlasti puudus," rääkis Marosov.

Aastaid Tallinna vangla asukohaks olnud kinnistu on Tehnika ja Võtme tänaval ning selle pindala on veidi üle 49 000 ruutmeetri. RKAS pani selle oksjonile 8,4 miljoni euro suuruse alghinnaga.

Neljapäeval kinnitas RKAS-i juhatus esmaspäeval lõppenud enampakkumise võitjaks Fund Ehitus OÜ.