Kolmest kõrghoonest koosnev Arteri kvartal on üks Tallinna suuremaid äripiirkondi. Nüüdseks on kaks madalamat torni kolmest valmis ja kasutusele võetud. Kõrgeima, 28-korruselise torni ehitus lõpeb järgmisel aastal, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Arteri ärikompleks on hübriid büroodest ja teenindusmajast, kus lisaks kontoritele tegutsevad korterhotell, restoranid, raamatupood ja spordiklubi.

"Me saame lugeda Arterit kindlasti suurimaks Tallinna ärikompleksiks järgmisel aastal, kui siia kolib ka Swedbanki peakontor. Kaubanduskeskused loomulikult on Tallinnas veel palju suuremaid, aga töökohtade arvu ja selles mõttes on ta kindlasti omas segmendis suurim," ütles Kapiteli projektidirektor Allan Remmelkoor.

Arteri kvartali ehitus on kestnud 4,5 aastat. Nende aastate sisse on mahtunud hüppeline ehitushindade kallinemine ja nüüdseks on ka ehitusmahud ka vähenema hakanud. Kolmandas kvartalis ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides kokku viis protsenti vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul kahanes maht kuus protsenti.

Merko juht Ivo Volkov ütles, et Arteriga võrreldavaid projekte peale tulemas ei ole. "Ilmselt ei ole täna samas mahus hoonete ehitust ette näidata ka sektoril tervikuna. Väljastatud ehituslube või lubade maht ruutmeetrite mõttes on omakorda kolmandiku võrra langenud. Eks see näitabki suuna kätte, kuidas turg minema hakkab. Sest kui pole ehituslube, siis päris kindlasti pole ehitustegevust," rääkis Volkov.

Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et ehitusturul on keerulised ajad. "Võrreldes koroonaeelse ajaga isegi on need mahud palju väiksemad, 20 kuni 30 protsenti. Küll aga sel aastal on väike stabiilsus toimunud. Kui me vaatame Eestis ehituse mahtusid, siis hooneid on ehitatud enam-vähem samas tempos esimeses, teises ja kolmandas kvartalis," sõnas Uusküla.

Ehitusturg jääb ilmselt veel mõneks ajaks vinduma.

Ivo volkov lisas, et erasektor on endiselt ootaval seisukohal ja eriti nõrk on elamuarendus. "Sest nagu me teame, elukondlik kinnisvaraarendus on madalseisus. Tõsi, natuke näitab paranemise märke. Äripinnad on kehvas seisus, ka riigi rahakott, nagu me teame, on õhukesevõitu, ja kulud, õigemini investeeringud liiguvad kas taristuehitusse või kaitserajatistesse," ütles Volkov.

Lenno Uusküla lisas, et eestlastel kiiret ehitustuhinat tõenäoliselt peale tulemas ei ole. "Praegu on nii, et rohkem on uusi ehitisi ja vähem on renoveerimisi. Aga kindlasti väga palju mõjutavad riigi meetmed, just renoveerimistoetused. Need, kes on läbi mõelnud oma projektid korralikumalt, kus on olemas infrastruktuur ümberringi, et on elukvaliteet tervenisti hea, kindlasti nendel projektidel on kergem ennast müüa," lausus Uusküla.