Pariisi Jumalaema kirik ei ole mitte ainult kultuuri maamärk, vaid see taasavamine püstitas mitmeid suuri küsimusi maailma korda tegemiseks laiemalt. Pariisis ei usutud, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron lubatud viie aastaga kiriku üles ehitab ja suudab sellega vähendada kiriku ning riigi lõhet, aga see juhtus. President pidas esmakordselt ajaloos kõne kirikus sees, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"See katedraal on õnnelik metafoor sellest, mis üks riik on ja mis täna õhtul võiks maailm olla. Koos saame jagada õnne ja uhkust," ütles Macron.

Kohtusid enam, kui 50 riigi juhid ja kõige suurem tähelepanu oli USA järgmiseks presidendiks valitus Donald Trumpi, Macroni ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kohtumisel Ukraina rahu taastamise teemal. Kutsutud oli ka Eesti president Alar Karis.

"Tihti see käibki niimoodi, et ühed kohtumised on laudade taga ja teised on söögilauas. Rääkida saab siis natuke vabamalt ja võib-olla mõned probleemid ka lahenduvad siis paremini, kui ollakse väga ametliku seisukohaga," ütles Alar Karis.

Palju räägiti sellest, kuidas just see katedraal on sild katoliiklaste, luterlaste ning tavaliste inimeste vahel.

"Me oleme väga puudutatud tänasest päevast, sest oleme oodanud 5 aastat taasavamist. Kristlasena tunnistan, et olen väga liigutatud," ütles katedraali avamisest tänaval osa võtnud pariislane Segolene.

"See tähendab Pariisi südant, peamise katoliikliku kirikuna Prantsusmaal. Ma mäletan täpselt, kus ma olin sellel päeval, kui põleng toimus," meenutas Orane.

Pierre-Louis lisas, et Notre Dame on hiiglaslik osa Prantsusmaa ajaloost, aga taasavamise puhul on eriline see, et kohal on tähtsad inimesed nagu president, Trump ja teised.

President Karis osales nii avatseremoonial kui ka hommikusel missal esireas koos Prantsuse presidendiga.

"President Macroniga me oleme väga head tuttavad ja eks ikka ma kutsun teda jälle külla Eestisse, kuhu ta ei ole jõudnud. Nii, et vaatame, kui siin Prantsuse riigi asjad korda saavad, siis ehk tuleb," sõnas Karis.

Viimati käis Macron Eestis 2017. aastal, kui osales Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal korraldatud digiteemalisel tippkohtumisel.