Saatejuhi küsimusele, miks on kliimaeesmärkide seadmine prioriteet ajal, mil meie elementaarseid keskkonnakaitse põhimõtteid eirav naaberriik peab agressioonisõda Ukraina vastu, vastas Alender, et julgeolek ja kaitse on alati Eesti prioriteet.

Minister märkis, et ei saa mööda vaadata sellest, kuidas Venemaa on hoidnud läänemaailma oma lõa otsas fossiilkütuste tarnimise kaudu. "Ma arvan, et kindlasti ei saa jätta kõrvale seda, et ka tulevikus kliimamuutuste tõttu, ressursside piiratuse tõttu riskid rahutusteks, sõdadeks pigem kasvavad," ütles ta.

Taro sõnas, et sõda Ukrainas on ka väärtuste konflikt ja Venemaale meeldiks, kui lääneriigid lõpetaks endale oluliste väärtustega tegelemise. Ta rõhutas, et sõda on ajutine ja praegu on kõne all pikemad eesmärgid ning sellega arvestatakse ka Ukrainas. 

"Kiievis võiks küsida, et miks nad üldse millegi muuga tegelevad kui nende rakettidega, mis nendele otsa tulevad. Aga nad mõtlevad ka jäätmemajanduse peale. Nad mõtlevad selle peale, kuidas nad oma riiki üles ehitavad, sest nad teevad seda väga paljudes sektorites sisuliselt nullist. Ja siis on mõistlik seda teha niimoodi, et see ka aastakümneteks peab ja meil on ka ikkagi mõistlik mõelda 2050. aasta peale, 2040. aasta peale, mitte elada ainult tänases päevas," ütles Taro. 

Euroopa Komisjon plaanib teha ettepaneku aastaks 2040 vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet 1990. aastaga võrreldes 90 protsenti. Valitsus on valmis sellega nõustuma vaid eeldusel, et eesmärgiga koos lepitakse kokku seda võimaldavad eeltingimused. 

"On selge, et need ajad, mil korstnad tossasid nii nagu jaksasid, ei tule enam tagasi," rääkis Alender.

Olemasolevaid tehnoloogiaid kasutades saaks heiteid realistlikult vähendada vähemalt 82 protsenti, ütles minister. "Kliimaneutraalsusele lähemale jõudes muutub eesmärgi täitmine keerulisemaks ja vajalikumaks uute tehnoloogiate soosimine. "Selles mõttes on kindlasti väga tervitatav ka Eestile, kes on olnud tubli oma heidete vähendamises võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega, et meie partnerid mõtlevad ka oma teekonnad väga täpselt läbi," ütles ta. 

Käitumuslikele muutustele ei saa lootma jääda

Keskkonnaorganisatsioonid peavad Eesti ambitsiooni liiga madalaks ning leiavad, et heite vähendamist ei pea siduma tehnoloogia olemasoluga, vaid eesmärk on saavutatav ka käitumusliku muutusega.

Alenderi sõnul seatakse eesmärke alati andmetele ja teadlaste hinnangutele tuginedes. Ta rõhutas, et lisaks eesmärkide seadmisele on oluline, et neid ka päriselt ellu viidaks. "Sellepärast on oluline, et me sisuliselt saaksime aru, mida ühe või teise eesmärgi seadmine praktiliselt tähendab. Kui me seaksime ebarealistlikke kohustusi, siis võime ju tegelikult hoopis kahjustada kliimapoliitika usaldusväärsust," rääkis minister. 

Alender ütles, et riik ei saa pikaajalist raamseadust tehes jääda lootma sellele, et ettevõtjad või üksikisikud teevad käitumuslikke muutusi. "Meil peab olema ikkagi kindlus, mõõdetavus oma eesmärkide täitmisel." Minister nentis, et käitumuslikke muutusi saab oodata näiteks transpordivaldkonnas, kui ehitada välja mugav ja sidus ühistranspordivõrgustik. 

Taro märkis, et eesmärke saab seada mõistlikkuse piires ning selleks on vaja uue tehnoloogia abi. "Tulemust ei tooda koju mitte deklaratiivselt, vaid seda tuuakse tehnoloogiate arendamise abiga. Selleks on vaja, et tehnoloogiad oleksid kättesaadavad. Et oleks arvestatud riikide eripäradega tehnoloogiate kättesaadavuse lubamisel ja ka rahastuslike võimalustega."

Tööandjad olid riigikogu komisjonides toimunud arutelul aga kriitilised Eesti põhimõttelise nõusoleku osas kliimaeesmärki toetada ning nende hinnangul tuleb hoolikalt kaaluda, milliseid uusi kohustusi kliimaeesmärgi seadmine kaasa toob. Suur osa vajalikest investeeringutest jääks erasektori kanda. 

Alender tervitab teemast lähtuvat põhjalikku arutelu riigikogu komisjonides. "See näitab, et me oleme ühiskonnana liikunud väga palju edasi ja me oleme ka valmis neid arutelusid realistlikult ja ja ausalt pidama."

Minister märkis, et üle USA-s veavad taastuvenergia innovatsiooni eest eraettevõtted ning see areng ei pidurdu. Konkurentsis püsimiseks on vajalik innovatsiooni toetamine ka Euroopas. "Kindlasti ei kao esialgu ka fossiilmajandus ja täpselt sama seis on Eestis. Me vajame oma juhitavaid võimsusi, meil on mitmed eelnõud töös just nimelt selleks, et tagada ka Eestis praeguste põlevkivijaamade võimekus turul osaleda ja tagada juhitavad reservid igal võimalikul juhul," rääkis ta. 

Kliimaga tegelemine on oluline konkurentsivõime säilitamiseks

Keskkonnakomisjon leidis peale ettekannete kuulamist, et Eesti seisukohta peaks muutma või ümber sõnastama. Taro märkis, et see on huvigruppide kuulamise otsene tulemus. Tema sõnul tuleb olla eesmärkide sõnastuses hoolikas, et kas nõustutakse põhimõtteliselt või tuuakse välja küsimused ja probleemid. 

"Tulebki need küsimused ja probleemid esile tõsta. Öelda, et nende probleemide – tehnoloogiate, rahastusküsimuse, riiklike eripärade küsimuse lahendamine – alles see võimaldab meil liikuda eesmärgi poole ja Eesti saab sellega kaasa minna ainult siis, kui need asjad on lahendatud," rääkis Taro. 

Kliimaeesmärkide täitmiseks peab erasektor tegema 2035. aastaks 15 miljardi euro ulatuses investeeringuid. Pidevaid investeeringuid selleks teevad nii avalik sektor kui ettevõtted igapäevaselt, ütles Alender. Taro nentis, et suur osa rahast tuleb heitekaubandusest ning suur osa raha, mille eest kvooti suunatakse tehnoloogiate arendusse. 

Kliimaeesmärkide seadmisel heidetakse ette, et Euroopa Liidu pingutustest on vähe, kui Hiina ja USA midagi ei tee. Taro ütles, et see ei vasta tõele ning Hiina ja USA ettevõtted pingutavad väga tehnoloogiate arendamise nimel.

Keskkonnakomisjoni esimees nentis, et kui Eesti saavutaks homme täieliku kliimaneutraalsuse, siis maailma mastaabis poleks sel kogu maailmale otsest mõju, kuid Eesti peab arvestama turgude ootustega. "Kui räägime meie majanduse konkurentsivõimest, siis turgudel, kuhu meie eksport läheb, on teatud eeldused ja teatud soovid nende toodete osas, mida me toodame. Kui me tehnoloogiaga kaasas ei käi ja nende teemadega ei tegele, tekivad meie ettevõtjatel teisipidi raskused."

Euroopa Liidu asjade komisjon arutab Eesti seisukohta edasi reedel.