Teisipäeval sõitis võttegrupp läbi Kostjantõnivka. Viimasel ajal jääb linn pidevalt tule alla.

Otsides võttegrupi vana sõpra, taksojuht Valerit, selgus, et ta sai äsja haavata ja alles esmaspäeval kirjutati haiglast välja.

"Ba-bamm! Ma ei saanud midagi aru, mis toimus. Kilde lendas, esiklaas purunes. Pauk oli vali, kohutavalt hirmus oli. Klaasi tükid lendasid silma. Inimesed jooksid minu juurde, küsisid, et kas olen elus? Vastasin, et jah. Siis kutsuti kiirabi, mind viidi haiglasse, kus killud eemaldati," meenutas Valeri.

Sama autoga oli ka ERR-i võttegrupp tuhandeid kilomeetreid sõitnud, märkis reporter Anton Aleksejev. "Mina istusin tavaliselt ees, Kristjan taga. Kui me kaks päeva tagasi oleksime viibinud samas autos, siis mina saaks ilmselt nagu Valeri haavata, aga Kristjan Svirgsden... Olgu, ei taha isegi selle peale mõelda."

Kostiantõnivkast mõne kilomeetri kaugusel asuvas 93. brigaadi komandopunktis rääkis ohvitser, kuidas vaenlase taktika on muutunud.

"Vaenlane ei kasuta meie vastutusalal enam tehnikat, sest see oli mõttetu. Me hävitasime palju nende tehnikat kamikadze-droonide, suurtükkide ja miiniväljade abil. Praegu kasutab vaenlane massiliselt oma elavjõudu, püüab läheneda külgedelt. Kompab meie kaitset," rääkis Ukraina sõjaväelane Mõkita.

Vaenlase sõdurite vastu kasutavad ukrainlased oma pommitamisdroone, mis võivad kanda granaate ja muud laskemoona. Ainuüksi rindelõigul, kus võttegrupp viibis, hävitati teisipäeva hommikul seitse vene sõdurit ja mitu said veel haavata. Suurtele kaotustele vaatamata üritavad venelased Donbassis edeneda ning asuvad nüüd juba vähem kui kümne kilomeetri kaugusel Valeri kodulinnast.

"Kostjantõnivka on praegu kõige tähtsam koht. Läbi selle linna kulgevad kõik meie logistika teekonnad. Sellest sõltub palju," lausus Mõkita. Ta soovitas Kostiantõnivka elanikel evakueeruda.

Valeri lähedased helistavad talle iga päev ja paluvad tal linnast ära tulla. Aga tulutult. "Kõik on korras, kallikene. Ma helistan tagasi. Mul on kõik korras," ütles Valeri lähedasele.