Nii kehtiv kui ka valmiv Tallinna müra vähendamise tegevuskava toovad välja, et enim põhjustab müra intensiivistuv autostumine.

Tallinna põhiprobleem on suur liiklussagedus magistraaltänavatel, mis on Tallinna mürakaardi andmetel kuni 75 detsibelli. Maailma tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituslik müranorm on 53 detsibelli.  

"Kõigepealt rahu, midagi ära keelama me ei hakka," ütles Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere pressikonverentsil müra vähendamise tegevuskava projekti tutvustades.

Tegevuskavas rõhutataksegi, et peamised müra vähendamise lahendused on need, mida Tallinn juba nagunii kavandab: säästvate liikumisviiside – ühistransport, rattaga ja jalgsi liikumine – soodustamine parema taristu ja teede rajamise kaudu.

Lisaks soovitatakse tegevuskavas mootorsõidukite kiiruspiiranguid alandada kuni 30 kilomeetrit tunnis ja 40 kilomeetrit tunnis. Rehvimüra ületab keskmise mootori müra alates kiirusest 30 kilomeetrit tunnis, nagu näitas Eesti ja Rootsi ülikooli teadlaste uuring.

Oluline on ka olemasolevate vaiksemate piirkondade (näiteks elamupiirkondade, rohealade) kaitsmine ja uute rajamine ning müratundlike hoonete heliisolatsiooni parandamine.

2025. aastal valmib uus müra vähendamise tegevuskava ning 2026. aastal valmivad uued müra mõõtmised ning modelleeringud. Müra vähendamiseks tugevdab lähiaastail linn ühistranspordivõrku, rajab kõnniteid ja eraldatud rattateede võrgustikku. 

"Uus keskkonnamüra vähendamise tegevuskava annab üldise raamistiku, kuid igale müraprobleemiga piirkonnale on tegelikult vaja rätsepalahendust, mille efektiivsus selgub pärast müra modelleerimist või uuringut," lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustal. 

Eksperdid: kiireid lahendusi pole

"Müra vähendamise teema on väga keeruline ning lihtsaid ja lühikesi vastuseid ei ole," sõnas eri akustika- ja mürateemalisi lahendusi pakkuva ettevõtte Kajaja Acoustics juhatuse liige Marko Ründva.

"Tallinna tegevuskavas on toodud mõistlikud põhimõtted, mida on suuresti sarnaste põhimõtete alusel esitatud alates 2009. aastal koostatud esimesest Tallinna müra vähendamise tegevuskavast. Tuleb paika panna strateegiline visioon, kuhu tahetakse välja jõuda, ja selle suunas edasised otsused langetada," ütles Ründva.

Ründva hinnangul on keskkonnamüra vähendamisel igal üksikul meetmel väike mõju ja efekt tekib paljude väikeste tegevuste summana. "Kiireid positiivseid lahendusi tavaliselt ei ole, kuid negatiivsed mõjud ilmnevad väga kiiresti," ütles Ründva.

Ründva tõi välja, et Eesti ühiskond on olnud viimased 10–15 aastat suures valglinnastumise trendis ja see on kaasa toonud suure pendelrände Tallinna ja lähiümbruse valdade vahel, mis tõstab liiklussagedusi ja sellega kaasnevat müra.

"Kõrge keskkonnamüra ei ole mingi abstraktne asi, vaid igapäevasest kooli- ja töölesõitmisest, ühistranspordist, kaubavedudest tekkiv müra, mis kõik on igati legaalsed tegevused. Samas pole mugavat ühistransporti kõikidel suundadel välja arendatud ja Elroni reisirongid on koormatud," rääkis Ründva.

"Loodetavasti uued lisanduvad rongid seda leevendavad. Mugava ja kvaliteetse teenuse pakkumine paneb inimesi harjumusi muutma," lisas ta.

Ründva sõnul aitaks ka see, kui ei oleks survet lapsi viia kesklinna koolidesse – kõik teavad milline muutus on koolivaheaja liikluskoormuses.

Ründva hinnangul on ka suure mõjuga muutuseid, kuid need eeldaksid linnavõimude ühekordseid drastilisi otsuseid.

"Näiteks Laagna teel kiirusepiirang 50 kilomeetrit tunnis ja selle pidev seire, põhimõttelised muutused liikluskorralduses ja skeemides, tasulised sissesõidu piirkonnad, raskeliikluse keeld mingites tsoonides või lennumüra vähendamiseks teiste linnalähedaste lennujaamade näitel öiste õhkutõusmiste ja maandumiste keeld," loetles Ründva.

Ründva märkis ka, et vahepeal on mindud Tallinna kesklinnas ja suure liikluskoormusega tänavate äärsete planeeringutes uute korterelamute keelamise teed, kuigi samaaegselt on tegelikult teada, et suured muutused on pikemas perspektiivis plaanitud.

"Aga keeld tehakse hetkeolukorra alusel ja strateegiadokumentides kirjeldatud plaane ei võeta arvesse," sõnas Ründva.

Tegevuskava võiks olla täpsem

Tartu ülikooli keskkonnatervishoiu professor ja kestliku arengu keskuse juhataja Hans Orru ütles Tallinna tegevuskava projekti kommenteerides, et kõik, mis on seal kirjas on õiges suunas.

"Kava on hea, aga võiks olla veel konkreetsem ja täpsem. Tegevuskavas on palju asju, aga probleem tegevuskavadega on see, et need jäävad raha taha. Poliitikutelt ootaks, et kõigile tegevustele võiks linn leida summad taha," sõnas Orru.

Orru ütles, et müraprobleem on ka süvenev probleem, sest kui isegi müratasemed ei tõuse, siis inimeste ootused keskkonna kvaliteedile lähevad järjest suuremaks.

"Meie mõne aasta tagune tervisemõju hinnang näitas, et müral on tervisemõjud. Tartus tehtud epidemioloogilised hinnangud näitavad, et müra mõjutab südame-veresoonkonna haiguste esinemist, kaalutõusu ja diabeediriski. Kui inimesel on mürast tingitud uneprobleemid, siis see mõjutab tema ainevahetust. See ei pea ka olema püsiv müra, vaid pigem tekitab häiringut üksikud müraepisoodid," sõnas Orru.

"Müra puhul on keeruline, et need ühikud on logarütmilisel skaalal - vahed ei tundu väga suured, kui võtame näiteks 65 detsibelli või 70 detsibelli. Aga tegelikult kolm detsibelli on kahekordne vahe ja kümme detsibelli on juba kümnekordne vahe. Kui suudame sõidukiirusi vähendada, siis detsibellides on vahe väike, aga müratase muutub kordades ja inimene kuuleb seda oma kõrvaga väga hästi. Seda meedet võiks olla mõnevõrra rohkem," rääkis Orru.

Autojuhte võiks nügida nagu suitsetajaid

Mõlemad eksperdid on seiskohal, et müra vähendamiseks on vaja positiivset nügimist.

"Võibolla ka esialgu negatiivsena tunduvaid meetmeid, aga peab olema samaaegselt välja pakutud ka lahendused, et inimesed näevad positiivset ja paremat linnakeskkonda, paremat ühistranspordi korraldust, mis nad selle eest vastu saavad," ütles Ründva.

"Müra mõttes on hea lahendus piirkiiruse vähendamine. Seda Tallinnas tehakse, aga võiks teha veel rohkem. Autojuhtidele see ei meeldi, aga pikapeale harjutakse ära. Toon suitsetamise näidet - mingi aeg tagasi oli loomulik suitsetada kohvikus ja avalikus ruumis, aga kui keegi hakkaks seda tegema praegu, siis see mõjuks meile väga ebameeldivana. Samamoodi saame harjuda vaiksemate tänavatega," rääkis Orru.

Müra peetakse Euroopa Liidus õhusaaste järel teisel kohal olevaks tervist mõjutavaks teguriks. Eestlasi häirib elukeskkonnas enim müra, mis tuppa kostub, ütleb tänavune statistikaameti uuring. Terviseameti sõnul elab iga viies eestlane ehk 300 000 inimest müra mõjuväljas ja öine autoliikluse müra mõjutab enam kui 20 protsenti inimestest. 

Kuni 22. detsembrini oodatakse linlaste ettepanekuid Tallinna keskkonnamüra vähendamise tegevuskava eelnõule.