"Rattastrateegia nelja aasta lisaressursivajadus on kokku 96 miljonit eurot ehk 24 miljonit aastas," öeldakse strateegia elluviimiskava 2025–2029 kokkuvõtvas tabelis.  

Selle kohaselt kuluks alajaotuses, mis näeb ette mugava ja ligipääsetava rattataristu kavandamist ja rajamist, investeeringuteks nelja aasta jooksul 67,85 miljonit eurot. Selles oleks suurim komponent olemasoleva rattateede võrgustiku laiendamine ja parandamine (30 miljonit), mis tähendaks linnades ja naaberomavalitsustes oluliste piirkondade ühendamist omavahel, olemasoleva taristu uuendamist ja selle kvaliteedi tõstmist ning kokkuvõttes mugavama ja atraktiivsema rattasõidu keskkonna loomist, mis julgustaks pikemate ja sagedasemate rattasõitude tegemist.

Veel 20 miljonit kasutataks mugava ja ligipääsetava rattataristu rajamiseks teehoiukava säästvate liikumisviiside (SÄLI) meetme rahastuse kaudu ning 10 miljonit meetme "Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse" vahendusel.

Viis miljonit läheks tervikteekondi loovate taristu väikeinvesteeringute tegemiseks ja kaks miljonit liikluse rahustamiseks elamupiirkondades ja kõrvalmaanteedel liikluskorralduslike ja ehituslike meetmetega.

Strateegia elluviimiskava osas, mis hõlmab ratta ja ühistranspordi sujuva kombineerimise ja nn viimase miili lahenduste toetamist, on välja toodud investeeringud kogumahus 25,25 miljonit, millest 15 miljonit läheks liikuvuskeskuste ja oluliste ühistranspordipeatuste ühendamiseks rattateedega ning 10 miljonit ratta- ja kergliikurite ringluse tagamiseks. 250 000 eurot kuluks turvalise rataste parkimise võimaluse tagamiseks olulistes ühstranspordipeatustes.

Veel pisut üle kahe miljoni kuluks nelja aasta jooksul aastaringset rattakasutust soodustavate teehoolde põhimõtete väljatöötamisele, sealhulgas rattateede talviste seisunditasemete uuendamiseks ja rakendamiseks.

Üle ühe miljoni läheks rattaga liikumise positiivse kuvandi kujundamiseks, mis hõlmaks laste jalgratturi koolituse arendamist ja jalgratta eksamiks ettevalmistavat koolitust läbiviivate õpetajate kompetentsi tõstmist (640 000) ning muud teavitustööd ja kampaaniaid (400 000).

Veel kuluks raha avaliku sektori võimestamiseks rattastrateegia elluviimisel, mis tähendab nende kompetentsi tõstmist ja sellega paremat juhtimist ning samal ajal ka tugeva koostöövõrgustiku teket, millel on kavas toodud selgituse kohaselt oluline roll strateegilise muutuse käivitajana. Samuti on alla 100 000 eurot ette nähtud rattaturismi ja ettevõtluse toetamisele.

Transpordiamet koostas Eesti rattastrateegia 2040 kavandi koos elluviimiskavaga aastateks 2025-2029 kliimaministeeriumi tellimusel, mis soovis seda lähtuvalt valitsuse tegevusprogrammist. Strateegia eesmärk on muuta rattasõit Eestis igapäevaseks, mugavaks ja turvaliseks liikumisviisiks. Visiooni kohaselt moodustab rattasõit  2040. aastaks vähemalt 13 protsenti kõikidest liikumistest ja on tihedalt seotud ka ühistranspordi kasutusega, teatas amet oma pressiteate vahendusel.

Strateegia kavandis on öeldud, et 2021. aasta andmetel moodustas jalgratta kasutamine viis protsenti kõikidest liikumistest, kuid rattakasutuses on eriti linnades näha selget kasvu.

"Samas on rattakasutuse laiemat levikut pidurdanud katkendlik ja ebapiisav taristu, madal ohutustunne ning vähene arvestamine ratturitega nii liiklus- kui ruumiplaneerimises," tõdesid strateegia autorid.

Rattakasutus annab ühiskonnale kokkuhoidu

Strateegia kohaselt annaks aktiivsete liikumisviiside kasv aastaks 2040 hinnanguliselt tervisekulude ja autokasutuse väliskulude säästuna võrreldes praeguste trendide jätkumisega umbes 250-300 miljonit eurot aastas kokkuhoidu.

Dokumendis öeldakse: "Ratastega tehtud liikumiste osakaalu suurenemise tulemusel on aastal 2040 jalgsi ja rattaga liikumiste sotsiaalmajanduslik sääst tervisekuludelt ca 210 miljonit eurot aastas. Võrreldes seniste trendide jätkumise stsenaariumiga on sääst 65 miljonit eurot aastas. Sõiduautode väliskulud on võrreldes trendistsenaariumiga 242 miljonit eurot aastas ja leibkondade kulutused autodele 550 miljonit eurot aastas väiksemad. Rattastrateegia rakendamise iga-aastane täiendav maksumus avalikule sektorile on ca 22 miljonit eurot aastas, seega iga täiendav üks euro aktiivseid liikumisviise toetavasse taristusse toob Eesti ühiskonnale ca 4–8 eurot tagasi."