"Tänase hinnangu põhjal on meetme ligikaudne kulu 34 miljonit eurot aastas. Jaamad aitavad madalamaks tuua elektrihinna tippe, hoides sellega kulu kokku. Seetõttu on meede tervikuna positiivse mõjuga nii elektrihinnale kui energiajulgeoleku tagamiseks," teatas eelnõu koostanud kliimaministeerium pärast valitsuse istungit.

"Eesti ühendab end 2025. aasta veebruaris lahti Venemaa elektrisüsteemist ja liitub Mandri-Euroopa sagedusalaga. See on oluline samm Eesti energiajulgeoleku suurendamiseks," ütles ministeeriumi teatel kliimaminister Yoko Alender. "Vanad põlevkivijaamad, mis on seni katnud ka meie juhitavat elektrivajadust, ei ole enam konkurentsivõimelised ja toodavad kahjumit. Seetõttu on vaja lahendust, mis tagab piisavas mahus olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmist kuni uute puhaste jaamade rajamiseni."

Kui seni on seda kahjumit kantud läbi Eesti Energia kahjumi, siis nüüd pakume välja lahenduse, mis aitab neid võimsusi tuua juhitava reservi turule, ütles Alender valitsuse pressikonverentsil.

Saartalitlus tähendab Eesti elektrisüsteemi võimet töötada iseseisvalt ja stabiilselt, tagades vajaliku juhitava elektrivõimsuse. Kui tavaolukorras tagavad elektrivõrgu stabiilsuse ühendused teiste riikidega, tuleb siiski olla valmis olukordadeks, kus need ühendused ei tööta.

Varem teatas kliimaministeerium teatas, et korraldab Eesti elektrisüsteemi saartalituse tagamiseks tootmisvõimsuste valmisoleku tagamise hanke, mille eeldatav kulu oleks ligikaudu 35 miljonit eurot aastas. Praegu hoiab vastavalt valitsuse otsusele reservvõimsust omal kulul Eesti Energia.

"Keskmisele kodutarbijale tähendab see täiendavat rahalist kulu 13 eurot aastas, ehk vähem kui pool senti kilovatt-tunni kohta. Kõik elektritarbijad maksavad võrdselt juhitavate võimsuste kättesaadavuse tagamise eest vastavalt oma tarbitud elektri kogusele," teatas kliimaministeerium.

2025. aasta veebruaris eraldab Eesti elektrisüsteem end Venemaa sagedusalast ja sünkroniseerib Mandri-Euroopa elektrisüsteemi sagedusalaga.

Seni on Eestis vajamineva energiatootmise võimsuse taganud oma eluea lõpul olevad põlevkiviplokid.

Kuna põlevkivielektrijaamad ei teeni turult piisavalt tulu enda kulude katteks, võivad osad plokid sulguda juba varem kui 2027. aastal. Selleks näeb ministeeriumi plaan ette elektrituruseaduse muutmise ja vajalike juhitavate võimsuste hankimise alates 2026. aastast.

"Praegu reguleeritakse plokkide võimsusi läbi omaniku ehk riigi ootuste, aga võimekuse jätkumiseks, kuni uute puhaste tootmisvõimsuste lisandumiseni tulevikus, on vaja luua reservi meede. Meetme kasutuselevõtt annab võimaluse tagada piisavas mahus olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmist kuni uute jaamade rajamiseni," teatas ministeerium varem.

Meetme esimene samm on õigusliku raamistiku loomine. Teise sammuna viib põhivõrguettevõte Elering läbi hanke, et valmisolekus tagamiseks hoitakse 1000 MW ulatuses tootmisvõimsusi.

Lisaks käsitleb neljapäeval heakskiidu saanud eelnõu elektrisalvestuse turu arendamist, muutes elektrisalvestuse investeeringute rajamise turupõhiselt atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks. Eesti energiamajanduse arengukava 2035 eelnõu järgi peaks olema Eesti energiasüsteemis 2035. aastaks 1500 MW võimsuse ulatuses salvestusseadmeid.

Salvestusseadmete omanike kulud vähenevad, kuna muudatusega kaotatakse elektrisalvestuse topeltmaksustamine võrgutasudelt, taastuvenergiatasult ja tasakaalustamisvõimsuse kulult, teatas kliimaministeerium. 

Riigikogu heakskiidu korral võib eelnõu jõustuda 2025. aasta aprillis. 

Eesti Energia eraldab reservelektrijaamad

Neljapäeval teatas Eesti Energia, et loob Eesti riigile varustuskindlust tagavate reservelektrijaamade opereerimiseks eraldi ettevõtte, et muuta elektribörsile harva pääsevate varuvõimsuste juhtimine selgemaks ja läbipaistvamaks.

Eesti Energia juhatuse ja kontserni suurtööstusettevõtte Enefit Power nõukogu esimehe Andrus Durejko sõnul võimaldab reservelektrijaamade eraldamine vedelkütuste tootmisest luua tingimused kahe erisuunaliselt liikuva tegevusvaldkonna toimimiseks omanikule ehk Eesti riigile kõige efektiivsemal ja tulusamal moel.

"Vanade põlevkivijaamade ülalpidamine tähendab Enefit Powerile iga-aastaselt suurt kahjumit. Otsime koos riigiga nii Eesti kui kogu Baltimaade elektrisüsteemi jaoks hädavajalike põlevkivijaamade ülalpidamiseks pikaajalist ja jätkusuutlikku lahendust," ütles Durejko.

Eesti Energia hakkab pakkuma elektri varustuskindluse tagamise teenust riigile uue tütarettevõtte kaudu, kuhu alates 1. aprillist 2025  kuuluvad Eesti, Balti ja alates 1. jaanuarist 2026 ka Auvere elektrijaam.

Vedelkütuste tootmise, keemiatööstuse arendamise ja põlevkivi kaevandamisega seotud varad ning protsessid jäävad senisesse ettevõttesse.