Elektrikaablite rivist väljaminekud, nagu juhtus möödunud aasta lõpus Soome lahes Estlink 2 kaabli purustamisega, on ebamugavad, kuid tavaliselt on riikidel sellistes olukordades elektrikatkestuste vältimiseks varuplaanid olemas, ütles peaminister Kristen Michal "Esimeses stuudios".

"Energeetikasüsteemis tehakse tavaliselt varuplaanid, vahel isegi varuplaanide varuplaanid. Siin piirkonnas oleme teinud mõlemat – nii varuplaanid kui ka varuplaanidele varuplaanid," kinnitas ta.

"Aga see tähendab ka ebamugavust, sest neid ühendusi me vajaksime. Energeetika vaatest on see ebamugav, aga ei midagi sellist, millega me hakkama ei saaks. Arvan, et kõik saavad aru, et kui sellised asjad juhtuvad järjekindlalt ja mitte ainult halva meresõiduoskuse tõttu, siis see viitab sellele, et Venemaa üritab mõjutada neid riike, kes toetavad Ukrainat, et vaadake, sõda on ebamugav, demokraatlikud väärtused on ebamugavad, iseseisvus on ka ebamugav ja mugavam oleks olla meiega ja olge meie sünkroonalas. Seetõttu me läheme ka Mandri-Euroopa sünkroonalasse, et me teame, et Venemaa ei ole usaldusväärne partner ja on julgeolekuoht temaga koos olla," lisas peaminister.

Michal tõdes, et Estlink 2 tööst väljas olemine kõigutab elektri hinda umbes 1,4 sendi võrra kilovati kohta.

Michali sõnul on Eestil energeetikas välisühendusi vaja, sest saartalitlusel oleks elekter kallim. "Aga loomulikult peab varuplaan olema, kui keegi kas juhuse, õnnetuse tõttu või pahatahtlikult lõhub ühendused, mida me vajame," lisas ta.

Peaminister märkis, et tulevikus tuleks uued veealused elektriühendused rajada lõhkumiskindlamatena ehk oluliselt sügavamale panna. "Aga probleem on selles, et kui tänaseid ühendusi hakkad süvistama, siis pead tegema arvutused, et kui kaabli jahutusvõime väheneb, siis väheneb ka kaabli läbilaskevõime," tõdes ta.

Kuu aja pärast toimub Eesti elektrivõrgu eraldamine Venemaa süsteemist ja ühendamine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga. Michali sõnul peaks see toimuma nii, et tarbijad ei saa arugi.

"Desünkroniseerimine viiakse parimal juhul Eesti energeetikute poolt läbi niimoodi, et me isegi ei tea sellest. Kuskil toimuvad pidulikud sündmused, ajakirjandus annab teada, loeb minuteid, pärast loeb järgmisi minuteid. Tõenäoliselt see umbes nii võikski minna energeetikute vaatest," rääkis Michal.

Siiski tuleb tema hinnangul valmis olla ka teistsuguseks võimaluseks.

"Seda, et olla valmis mistahes situatsiooniks, tasuks Eestis ka olla, sest nüüd tuleb vabariigi aastapäev, kõik meenutavad, et tulebki olla valmis erinevateks asjadeks. Ja meil ei maksa arvata, et meie naaber ajas muutub kuidagi kelmikamaks, heatahtlikumaks. Suhteliselt lamedad erinevad rünnakud, katsed demokraatlikke riike kõigutada jätkuvad. See tähendab, et me peame ise ka valmis olema. Ja võib-olla valmisolek aitab hakkama saada," rääkis peaminister.

"Mulle väga meeldib soomlaste ütlemine, et mitte pelgama ja kartma ei pea, vaid valmis tuleb olla. Arvan, et Eesti hoiak võiks samasugune olla," lisas ta.