Oluline laupäeval, 21. detsembril kell 19.30:

- Ukraina peastaap tõrjus väiteid õhutõrjujate saatmisest jalaväkke;

- The Guardian: Ukraina peastaap nõuab õhutõrjeüksustelt meeste saatmist jalaväkke;

- Zelenski kohtus Ukrainas CIA direktoriga;

- FT: Trump kavatseb ametisse saades jätkata Ukraina sõjalist toetamist;

- Ukraina korraldas esimese rünnaku ainult robotsüsteemidega;

- Kaasanit tabas droonirünnak;

- Ukraina välisministeerium: mitu riiki toetab ideed rahuvägede saatmisest;

- Ukraina sai Saksamaalt kuuenda õhutõrjesüsteemi IRIS-T;

- ÜRO andmeil on sõjas hukkunud 12 300 tsiviilelanikku;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1860 sõdurit.

Ukraina peastaap tõrjus väiteid õhutõrjujate saatmisest jalaväkke

Ukraina peastaabi sõnul ei vasta Briti ajalehes The Guardian ilmunud väited sõjaväelaste üleviimise kohta õhutõrjeüksustest jalaväkke tõele, vahendas laupäeval portaal Unian.

Väide õhutõrje üleviimisest jalaväkke on ebatäpne, kirjutas peastaap ühismeedias. 

Staabi selgituse kohaselt suunati formeeritavate väeosade kvaliteetse komplekteerimise ja lahinguvõime taastamise tagamiseks õhujõudude üksustest teatud arv sõjaväelasi ümber nende sõjalisele erialale vastavatesse ametitesse. Samas ei kehtivat see Ukraina taevast kaitsvate kutseliste õhutõrjespetsialistide kohta. 

Märgitakse, et õhujõududes on erinevate sõjaliste erialade sõjaväelasi.

"Jutt käib Ukraina õhujõudude valveroodude sõjaväelaste, mõne tagala mobiilse tuleüksuse, aga ka kõrgtehnoloogiliste relvade ja sõjatehnika hoolduse ja käitamisega mitteseotud sõjaväelaste ümberpaigutamistest ja lähetusest," selgitatakse sõnumis.

Seoses sellega rõhutatakse, et olukord kontaktjoonel on keeruline ja nüüd on põhiline rinnet hoida. 

"Otsused viia osa sõjaväelasi tagalaüksustest lahinguüksustesse on suunatud selle prioriteetse ülesande täitmisele."

The Guardian: Ukraina peastaap nõuab õhutõrjeüksustelt meeste saatmist jalaväkke

Kurnatud Ukraina kaitsevägi koosneb üha enam vanemaealistest meestest, isikkoosseisu nappus rindel on muutunud sedavõrd teravaks, et peastaap andis samuti kurnatud õhutõrjeüksustele käsu saata oma inimesi jalaväkke, vahendab portaal Unian Briti väljaannet The Guardian.

"See on jõudmas kriitilise piirini, kus me ei saa olla kindlad, et õhutõrje korralikult toimib. Need inimesed teadsid, kuidas õhutõrje töötab, mõned on saanud läänes väljaõppe ja neil olid tõelised oskused. Nüüd saadetakse nad võitlema rindele, milleks ettevalmistus puudub," ütles üks allikas kartuses, et olukord kujutab Ukrainale julgeolekuriski.

Muu hulgas kardetakse, et need sõdurid võivad anda olulist teavet, kui nad rindel venelaste kätte langevad.

Lisaks raskendab kasvav nõudmine taoliste üleviimiste osas allikate sõnul õhutõrje korralikku juhtimist.

"See on kestnud juba aasta, kuid läheb aina hullemaks. Mulle on alles jäänud alla 50 protsendi (kogu meeskonnast). Viimastel päevadel saabus komisjon ning nad tahavad veel kümneid. Mulle on jäänud üle 50-aastased ja haavatud," ütles õhutõrjesüsteemis töötav ohvitser.

Rõhutatakse, et Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski keeldumise taustal langetada mobilisatsiooniiga 18 aastani, on Ukraina relvajõududel raskusi, et leida piisavalt inimesi rindelünkade täitmiseks.

"Inimesed, keda me praegu saame, ei sarnane nendega, kes olid seal sõja alguses. Hiljuti saime 90 inimest, kuid ainult 24 neist olid valmis positsioonidele minema. Ülejäänud olid vanad, haiged või alkohoolikud. Kuu aja eest kõndisid nad ringi Kiievis või Dnipros, kuid nüüd on nad kaevikus ja suudavad vaevu relva käes hoida. Nad on halvasti välja õpetatud ja halvasti varustatud," ütles üks Ukraina 114. territoriaalkaitsebrigaadi sõdur.

Võitleja ütles mobilisatsiooniea võimalikku langetamist kommenteerides, et 18-aastased on veel lapsed: "Kiievis on veel piisavalt inimesi, keda saaks mobiliseerida, kuid nad ei taha minna."

Zelenski kohtus Ukrainas CIA direktoriga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles laupäeval, et kohtus Ukrainas USA Luure Keskagentuuri (CIA) direktori William Burnsiga.

Ühendriigid on olnud Ukraina suurim rahaline ja sõjaline toetaja pea kolme aasta jooksul pärast Moskva sissetungi ning Washington on väidetavalt jaganud Ukrainaga regulaarselt ka sõjaväeluuret.

Zelenski sõnul on ta sõja jooksul CIA direktori Burnsiga korduvalt kohtunud, kuid neid kohtumisi ei avalikustatud.

"Bill Burns tegi oma viimase visiidi Ukrainasse CIA direktorina," ütles Zelenskõi Telegrami postituses."Meil on temaga selle sõja ajal olnud palju kohtumisi ja ma olen talle abi eest tänulik."

"Tavaliselt sellistest kohtumistest avalikult ei teatata ja kõik meie kohtumised – Ukrainas, teistes Euroopa riikides, Ameerikas ja mujal maailmas – toimusid ilma ametliku informeerimiseta," ütles Zelenski.

Burns lahkub CIA juhi kohalt, kui USA presidendiks valitud Donald Trump toob sellesse ametisse oma kandidaadi.

Viimati kinnitatud kohtumine Zelenskõi ja Burnsi vahel leidis aset 2023. aasta keskel, kui Ühendriikide ametnikud teatasid 2023. aasta juulis Burnsi äsjasest salajasest reisist Ukrainasse.

FT: Trump kavatseb ametisse saades jätkata Ukraina sõjalist toetamist

USA presidendiks valitud Donald Trump kavatseb pärast ametisse astumist jätkata Ukraina sõjalist toetamist, teatas ajaleht Financial Times (FT) viitega anonüümsetele allikatele, kes on kursis Trumpi meeskonna Euroopa riikidele edastatud sõnumiga.

Detsembri alguses Euroopa riike külastanud Trumpi meeskonna liikmed olevat oma Euroopa kolleegidele öelnud, et USA uus president kavatseb säilitada sõjalise abi Ukrainale, vahendas Financial Times reede õhtul.

Oma valimiskampaania ajal lubas Trump katkestada abi andmise Ukrainale, sundida Kiievit viivitamatutele rahuläbirääkimistele ja jätta NATO liitlased kaitseta, kui nad ei kuluta piisavalt kaitsele, hirmutades sellega Euroopa pealinnu, kirjeldas FT.

Kuid julgustusena liitlastele, kes on sügavalt mures oma võime pärast toetada ja kaitsta Ukrainat ilma Washingtoni abita, kavatseb Trump nüüd pärast ametisseastumist säilitada USA sõjalise abiKiievile, ütlesid kolm inimest, kes said ülevaate Trumpi meeskonna aruteludest Euroopa ametnikega, märkis FT.

Ukraina uudistekanal UNIAN viitas reedel Norra välisministri Espen Barth Eide sõnadele, et Trump on muutnud oma suhtumist Ukrainale abistamise küsimuses ja on nüüd hakanud rohkem Ameerika liitlasi kuulama.

FT tõi ka esile, et Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, pärast seda kui oli pidanud Brüsselis ööpäeva jooksul kohtumisi NATO ja EL-i liidritega, et Euroopa lubadustest Ukrainat kaitsta "ei piisa" ilma USA osaluseta.

FT-ga rääkinud Briti ametnikud märkisid, et Trump näeb relvade pakkumist Ukrainale pärast relvarahu sõlmimist vastavat tema filosoofiale "rahu jõu kaudu".

Siiski on Trump jätkuvalt Ukraina NATO-ga liitumise vastu ja pooldab konflikti viivitamatut lahendamist, märkis FT.

See vastandub tema varasemale kampaaniaretoorikale, kus ta soovitas katkestada Ukrainale antav abi ja suruda Kiiev rahuläbirääkimistele.

Trump on lubanud sõjale kiiresti lõpu teha, kuid pole andnud üksikasju selle kohta, kuidas ta seda teha kavatseb.

Ta ei ole kutsunud ka Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit oma ametisseastumisele 20. jaanuaril, ehkki märkis, et Zelenski oleks teretulnud, kui ta otsustaks osaleda.

Trumpi välispoliitikameeskond teavitas ka Euroopa ametnikke, et tulevane president kavatseb survestada NATO liitlasi tõstma oma kaitsekulutused viie protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT). NATO liikmesriigid järgivad praegu eesmärki eraldada kaitsekulutusteks kaks protsenti oma SKT-st ning praegu arutatakse ettepanekut tõsta see lävend 2,5 protsendile.

ISW: Ukraina korraldas esimese rünnaku ainult robotsüsteemidega

Ukraina korraldas esimese rünnaku Vene vägede positsioonidele, milles kasutas jalaväe asemel ainult maapeal liikuvaid robotliikureid ja FPV-droone, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) Ukraina relvajõudude pressiesindajat vahendades.  

Ukraina rahvuskaardi brigaadi Hartija pressiesindaja seersant Volodõmõr Dehtiarov rääkis riigitelevisioonis, et Harkivist põhja pool asuva Lõptsi küla lähedal korraldatud rünnakus kasutati kümneid robot- ja mehitamata varustuse ühikuid, mida toetasid õhus lendavad FPV-droonid.

Dehtiarovi sõnul olid maapealsed süsteemid varustatud kuulipildujatega ja FPV-droonid töötasid kamikaze-droonidena. Ta ei täpsustanud, millal ja kus täpsemalt rünnak aset leidis. Küll aga selgus teatest, et Ukraina väed kasutasid kümneid mehitamata sõidukeid vaenlase positsioonidele miinide paigaldamiseks ja või ka ala miinidest puhastamiseks. Operatsiooni tulemusena hävitati edukalt Vene positsioonid, vahendas ISW Ukraina teadet.

ISW kommentaari kohaselt näitab selline rünnak Moskva ja Kiievi erinevat suhtumist rindel sõdivatesse vägedesse.

"Ukraina juhid on korduvalt rõhutanud jõupingutusi kasutada tehnoloogilisi uuendusi ja asümmeetrilist löögivõimet, et korvata oma isikkoosseisu piiratust, seda vastupidiselt Venemaa valmisolekule leppida jätkusuutmatu ohvrite arvuga marginaalse territoriaalse edu nimel," kirjutasid ISW analüütikud.

Venemaa sõjalised kaotused täiemahulise sissetungiga Ukrainasse on ületanud 750 000 Vene sõduri piiri ja eeldatavasti ületavad poole aasta jooksul ühe miljoni piiri, ütles Ühendkuningriigi kaitseminister Luke Pollard 19. detsembril.

Ühendkuningriigi viimane hinnang on kooskõlas Ukraina kindralstaabi andmetega, mille kohaselt on 21. detsembri seisuga sõja algusest saadik kaotatud 772 280 sõdurit. Sellest ei selgu, kui palju in kaotuste hulgas hukkunuid või haavatuid, aga üldine konsensus on, et see hõlmab nii surnuid, haavatuid, teadmata kadunud kui ka vangi langenuid.

"On väga tõenäoline, et nad on kandnud märkimisväärseid lahingukaotusi, saavutades samal ajal vaid piiratud taktikalisi edusamme," ütles Pollard 19. detsembril Briti parlamendiliikmetele.

Venemaa on viimastel kuudel Ida-Ukrainas ja Kurski oblastis võimust võtnud, kuid see on toonud kaasa suuri inimohvreid. Vene relvajõudude kaotused saavutasid novembris ja detsembris rekordkõrgused, novembris oli päev, kus kaotati Ukraina hinnangu kohaselt 2030 sõdurit. Reedel teatas Ukraina uuest rekordist, mis oli 2200 sõdurit ühe ööpäeva jooksul, mis on suurim ühe päeva kaotus alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris. Venemaa kaotused olid novembris kokku 45 000 sõdurit ja kolme miljardi dollari väärtuses varustust.

Hiljuti ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski haruldases avalduses, et Ukraina on pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust kaotanud lahinguväljal 43 000 sõdurit.

Väljaanne The Kyiv Independent kommenteeris, et Ukraina arendab erinevat tüüpi droonisüsteeme.

Nii lõid militaartehnoloogia arendajad uue mehitamata maasõiduki (UGV), millel on võimalus vedada lõhkeainet ja sõita soomukite all, ütles projekti pressiesindaja Viktoriia Kovaltšuk 25. oktoobril Business Insiderile. UGV, millele on antud nimi Ratel S (Honey Badger), töötati välja valitsuse algatuse osana.

"Põhiidee seisneb selles, et robotit (Ratel S) kasutatakse mobiilse lõhkepeana, mis kannab tankitõrjemiine või muid lõhkekehi," ütles Kovaltšuk ja lisas, et see võib keskmise kiirusega liikuda 40–50 minutit või kuni kaks tundi aeglasema kiirusega.

Kaasanit tabas droonirünnak

Venemaa Tatarstani vabariigi pealinna Kaasanit tabas laupäeval droonirünnak, milles sai kahjustada mitu hoonet ning suleti linna lennuväli. Kaasan asub Ukrainast rohkem kui 1300 kilomeetri kaugusel.

Venemaa propagandakanalid keskkonnas Telegram teatasid, et esimene droon tabas Kaasani elitaarse elamukompleksi 32-korruselist hoonet. Teine droon lendas propagandistide sõnul Kaasani kõrghoonesse umbes kell 08:38. Enne seda kuulsid naabermajade elanikud valju mürinat ja seejärel plahvatust. Lisaks teatasid Kaasani elanikud viiekordset hoonet tabanud droonist Krasnaja pozitsija tänaval, mitte kaugel esimeste droonide tabamustest.

Tatarstani presidendi Rustam Minnihanovi pressiteenistus teatas, et kokku registreeriti kaheksa drooni, millest üks kukkus tööstusettevõttesse, üks jõkke ning kuus elamurajooni.

Ohvreid ega vigastatuid ei olnud. Tööstusettevõtete vahetused evakueeriti ja on varjupaigas. Võimud teatasid ka, et ohutuse tagamiseks on Tatarstanis järgmisel kahel päeval ära jäetud kõik avalikud üritused.

Venemaa lennundusjärelevalve amet Rosaviatsia teatas laupäeval sõnumirakenduse Telegram vahendusel, et on ajutiselt peatanud lendude vastuvõtu ja väljumised Kaasani lennujaamas. Rosaviatsia teatas ka, et kehtestab ajutised piirangud Kaasanist kirdesse jäävas Udmurtia pealinna Iževski lennujaamas.

Ukraina välisministeerium: mitu riiki toetab ideed rahuvägede saatmisest

Mitu riiki kaalub Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ettepanekul ühinemist potentsiaalse lääneliitlaste rahukontingendiga Ukrainas, kuigi arutelud on alles algusjärgus, teatas Ukraina välisministeeriumi esindaja.

"Tõepoolest, lisaks Prantsusmaale on mitmed teised riigid väljendanud valmisolekut sellise sammu astumiseks," ütles välisministeeriumi pressiesindaja Heorhi Tõhhõi. "Samas on veel vara arutada konkreetseid üksikasju, näiteks millal ja kuhu neid üksusi võiks paigutada. Praegu toimub üldine arutelu selliste sammude võimaluse ja valmisoleku üle. Tervitame neid arutelusid ja usume, et sellega seoses ei tohiks olla tabusid. Meie partnerite Ukraina toetamise vormid konkretiseeritakse hiljem," lisas ta.

Pressiesindaja märkis, et Ukraina on nendesse aruteludesse aktiivselt kaasatud ja põhimõte "ei midagi Ukrainast ilma Ukrainata" jääb kehtima.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas, et sel nädalal Brüsselis peetud kohtumistel arutati ideed paigutada Ukrainasse rahuvalvemissioon heidutusvahendina Venemaa uue invasiooni vastu. Ta mainis ka, et on juba näinud positiivseid arenguid mõne juhi poolt.

Pöördumises EL-i liidritele väljendas ta toetust Macroni ideele ja kutsus üles teisi partnereid sellega ühinema.

Ukraina sai Saksamaalt kuuenda õhutõrjesüsteemi IRIS-T

Ukraina sai Saksamaal järjekordse õhutõrjesüsteemi IRIS-T SLM, teatas president Volodõmõr Zelenski oma reedeõhtuses videosõnumis.

"Tahan tänada kõiki meie riigi partnereid, kes reageerivad tänastele ja tulevastele Venemaa rünnakutele oma valmisolekuga pakkuda rohkem õhutõrjesüsteeme, rohkem relvi, mis suudavad meid kaitsta terroristide eest. Saksamaa just annetas täiendava IRIS-T süsteemi. Aitäh," ütles ta.

See on juba kuues Saksamaalt Ukrainale üle antud õhutõrjesüsteem.

Zelenski märkis ka, et Ukraina valitsuse esindajad naasid Brüsselist uute õhutõrjelepingutega.

Ööl vastu reedet ründas Venemaa taas Kiievit ja selle ümbrust droonide ja ballistiliste rakettidega. Üks inimene hukkus rünnakus ja üle kümne sai vigastada.

ÜRO andmeil on sõjas hukkunud 12 300 tsiviilelanikku

ÜRO on alates 2022. aasta veebruarist ametlikult dokumenteerinud vähemalt 12 300 tsiviilisiku surma ning üle 27 800 haavatasaanu Ukrainas seoses Venemaa algatatud sõjaga.

ÜRO desarmeerimisküsimuste asepeasekretär Izumi Nakamitsu teatas sellest reedel ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekul.

"Ajavahemikus 24. veebruarist 2022 kuni 30. novembrini 2024 registreeris ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo (OHCHR) Ukrainas vähemalt 12 340 surma ja 27 836 tsiviilisiku vigastada saamise," ütles Nakamitsu.

Ta märkis, et ligikaudu 42 protsenti Ukrainas kogu novembri jooksul hukkunutest oli põhjustatud Venemaa kaugmaarelvade kasutamisest, mis on märkimisväärne kasv võrreldes eelmiste kuudega.

Lisaks viitas asepeasekretär Ukrainas tegutseva ÜRO inimõiguste seiremissiooni selle aasta andmetele: ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 30. novembrini 2024 hukkus õhurünnakutes 341 ja sai vigastada 1803 tsiviilisikut. Seda on hukkunute arvu poolest kolm korda rohkem ja haavatute hulgalt kuus korda enam kui õhurünnakutest põhjustatud kahjud 2023. aastaga võrreldes.

ÜRO humanitaarabi koordinaator Ukrainas Matthias Schmale teatas sel nädalal, et ainuüksi oktoobris-novembris registreeriti Ukrainas ametlikult 2100 tsiviilisiku surm või vigasaamine ja umbes 40 000 inimest oli sunnitud rindepiirkondades oma kodudest põgenema.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1860 sõdurit

Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 772 280 (võrdlus eelmise päevaga +1860);

- tankid 9594 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 19 841 (+18);

- suurtükisüsteemid 21 252 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1027 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 685 (+85);

- tiibraketid 2947 (+4);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 891 (+98);

- eritehnika 3662 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.