Oluline reedel, 20. detsembril kell 19.03:

- Ukraina teatas Vene sõjakaotuste uuest rekordist;

- Meedia: FSB sõjalise vastuluure juht astus tagasi;

- Zelenski nimetas raketirünnakuga ähvardanud Putinit lolliks;

- Vene raketirünnakus Kiievile hukkus üks inimene;

- Scholz ja Trump: Ukraina sõda on kestnud juba liiga kaua;

- Zelenski: "Istanbuli lepingud" on Putini seniilne fantaasia;

- Vene sõjalaevastiku baasi lähedal Murmanskis toimusid plahvatused;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2200 sõdurit.

Meedia: Biden teatab peagi 1,2 miljardi dollari suurusest sõjalisest abist Ukrainale

USA presidendi Joe Bideni administratsioon teatab lähipäevil  oma viimasest Ukraina julgeolekuabi algatuse (USAI) abipaketist Kiievile, kasutades Ukrainale uute relvade ostmiseks eraldatud vahendeid, kirjutab allikatele viidates Reuters.

Allika andmeil sisaldab pakett õhutõrjerelvi ja suurtükimoona, kuid paketi täpne sisu selgub alles lähipäevil. Selle maksumus on umbes 1,2 miljardit dollarit.

Ukraina teatas Vene sõjakaotuste uuest rekordist;

Ukraina relvajõudude peastaabi reedel avaldatud Venemaa sõjakaotuste andmetest selgub, et eelmisel ööpäeval kaotas Vene armee hukkunute, haavatute, kadunute või vangidena 2200 võitlejat, mis uus ööpäeva rekord.

Eelmine kaotuste rekord oli 28. novembril, kui Ukraina väitel kaotas Venemaa 2030 sõjaväelast.

12. novembril teatas Ukraina Vene kaotuste uueks rekordiks 1950 sõjaväelast.

Vaatlejate hinnangul on Venemaa inimkaotused sel sügisel püsinud sõja kõige kõrgemal tasemel ning paljude hinnangute kohaselt suudab Vene armee praegu Ukrainas edasi liikuda just tänu sellele, et ei hooli rünnakute tegemisel ohvritest oma vägede seas.

Von der Leyen mõistis hukka Vene raketirünnaku Kiievi kesklinnale

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen mõistis reedel hukka Vene raketirünnaku Kiievi kesklinna hoonele, milles asuvad mitmed diplomaatilised esindused, sealhulgas Portugali, Argentina, Albaania ja Montenegro omad.

"Järjekordne jälk Vene rünnak Kiievi vastu," kirjutas von der Leyen sotsiaalmeediaplatvormil X.

Ukraina sai Saksamaalt veel ühe õhutõrjesüsteemi Iris-T

Saksamaa tarnis Ukrainasse järjekordse õhutõrjeraketisüsteemi IRIS-T SLM, ütles Saksamaa kantsler Olaf Scholz teabetunnis pärast Euroopa ülemkogu Brüsselis.

See on juba kuues Ukrainasse saadetud IRIS-T SLM-süsteem. Eeldatakse, et aasta lõpuks saab Ukraina vägi veel kaks Saksamaa lubatud raketiseadet.

Meedia: FSB sõjalise vastuluure juht astus tagasi

Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) sõjalise vastuluureosakonna juht, kindralpolkovnik Nikolai Jurjev astus tagasi, teatasid Vene sõltumatud meediakanalid õiguskaitseasutuste allikatele viidates.

Väljaanne Dialog.ua tõdes oma artiklis viitega The Moscow Timesile, et sel nädalal sai Venemaa juhtkond kaks lööki, kuna lisaks keemiavägede ülema, kindralleitnant Igor Kirillovi hukkumisele atentaadis teisipäeval jäi neljapäeval juhita FSB see osakond, mille ülesanne on taoliste rünnakute ärahoidmine.

"FSB sõjalise vastuluureosakonna põhiülesandeks on välisriikide eriteenistuste Venemaa relvajõudude suunas toimuva luuretegevuse takistamine, luureinfo hankimine julgeolekuohtude kohta, terrori- ja sabotaažitegevuse mahasurumine, samuti riigisaladuseks oleva teabe kaitse, võitlus organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni, relvade ja narkootikumide ebaseadusliku kaubitsemise vastu vägedes," ütles Jurjev 2018. aastal intervjuus Vene riiklikule teadeagentuurile TASS.

Samuti märkis ta siis, et Süürias asuva sõjaväe vastuluure töörühma põhiülesanne on Venemaa lennubaasi julgeoleku tagamine ning sellelt saadud infot kasutab sõjaväe juhtkond eri- ja sõjaliste operatsioonide läbiviimisel.

Vene kaitseministeerium on püüdnud avalikkust veenda, et Jurjevi vallandamise määrus kirjutati alla 16. detsembril ehk päev enne Rjazani maanteel toimunud plahvatust ning Jurjev astus oma kohalt tagasi pensionile jäämise tõttu.

Kes hakkab FSB sõjaväe vastuluuret juhtima, pole veel teada.

Vene raketirünnakus Kiievile hukkus üks inimene

Venemaa raketirünnakus Ukraina pealinnale Kiievile hukkus reedel üks inimene ja kümme sai viga.

Kiievi sõjaväeadministratsiooni juht Serhi Popko teatas sotsiaalmeediakanalis Telegram, et venelased kasutasid umbes kell seitse hommikul toimunud rünnakus rakette Kinžal ja Iskander. Teistel andmetel tabasid linna Vene Iskanderid ja Põhja-Korea päritolu raketid KN23.

Kiievi linnapea Vitali Klõtško ütles, et vaenlase rünnaku tagajärjel sai kümme inimest viga, kellest osa pidi minema haiglasse ja kolmes Kiievi piirkonnas mahalangenud raketirusud süütasid autosid ja hooneid.

Uudisteagentuuri AFP töötajad kuulsid hommikul Kiievis mitut valju plahvatust ning nägid linna kohale suitsu tõusmas. Ukraina võimud olid eelnevalt hoiatanud ballistiliste rakettide rünnaku eest.

Venemaa president Vladimir Putin kiitles neljapäeval Moskvas peetud pressikonverentsil, et Venamaa uus ballistiline rakett Orešnik on lääne õhukaitse jaoks püüdmatu. 

Klõtško teatel kasutas Venemaa rünnakuteks ka hävitajaid MiG-31К.

Scholz ja Trump: Ukraina sõda on kestnud juba liiga kaua

Saksamaa kantsler Olaf Scholz ja USA presidendiks valitud Donald Trump väljendasid neljapäeval peetud telefonikõnes üksmeelt selle üle, et Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud liiga kaua, teatas Berliin pärast Scholzi algatusel toimunud telefonivestlust tehtud avalduses.

"Nad nõustusid, et Venemaa sõda Ukraina vastu on kestnud liiga kaua ja et on oluline asuda võimalikult kiiresti õiglase, õiglase ja jätkusuutliku rahu teele," ütles Saksa valitsuse pressiesindaja.

Scholz kinnitas samas, et kavatseb jätkata Ukraina toetamist nii kaua, kui vaja.

Brüsselis Euroopa Liidu liidritega kohtunud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles varem päeval, et Euroopa julgeolekutagatistest Ukrainale üksi ei piisa püsiva rahu tagamiseks ja vaja on kindlasti USA toetust. Zelenski toonitas ühtlasi, et peab oluliseks Trumpi saamist Ukraina poolele.

"Usun, et Euroopa tagatised ei ole Ukraina jaoks piisavad," ütles Zelenski pärast kõnelusi Euroopa Liidu kolleegidega.

"Ma arvan, et USA ja Euroopa saavad üheskoos tõesti peatada (Vene režiimi juhi Vladimir) Putini ja päästa Ukraina," jätkas Zelenski.

Trump naaseb järgmisel kuul Valgesse Majja ja on lubanud konfliktile kiiresti lõpu teha.

Zelenski nimetas raketirünnakuga ähvardanud Putinit lolliks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski vastas ebatsensuurselt Vene võimujuhi Vladimir Putini ähvardusele korraldada uus rünnak ballistilise raketiga Orešnik, et testida lääne antud õhukaitse võimekust.

"Inimesed surevad, aga tal on "huvitav"... loll," kirjutas Zelenski neljapäeva õhtul sotsiaalmeedias, kommenteerides Putini esinemist tema iga-aastase pressikonverentsi ajal.

People are dying, and he thinks it's "interesting"... Dumbass. pic.twitter.com/JyJ9ok0fok

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) December 19, 2024

Putin väitis neljapäeval, et Ukraina käsutuses olevad õhutõrjesüsteemid ei ole võimelised Vene uut ballistilist raketti Orešnik alla tulistama, ja pakkus võimalust seda otseülekandes kontrollida. "Las nad tuvastavad mõne hävitamise sihtmärgi - ütleme, et nad koondavad sinna kõik oma õhu- ja raketikaitsejõud, me ründame seda Orešnikuga ja vaatame, mis juhtub," ütles Putin.

Zelenski kasutas sellise ettepaneku teinud Putini ja tema kaasosaliste kohta sõna "rämps".

Zelenski: "Istanbuli lepingud" on Putini seniilne fantaasia

Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Kremli võimujuhi Vladimir Putini neljapäeval mainitud niinimetatud Istanbuli lepinguid, mis olevat justkui 2022. aastal sõlmitud, Putini seniilseks fantaasiaks.

"Need niinimetatud Istanbuli lepingud on tegelikult Venemaa ultimaatum Ukraina ja Ukraina riigi iseseisvuse loovutamiseks. Tegelikkuses neid lepinguid ei eksisteeri ja need on Putini seniilsed fantaasiad," ütles Zelenski pressikonverentsil Brüsselis, kui vastas küsimusele, kas Ukraina on valmis Venemaaga läbirääkimisi pidama kõnealuste kokkulepete alusel.

"Üldiselt olen üllatunud tema väitest, et Putin on üldse millekski valmis. See ultimaatum sisaldas ja sellest räägitakse alati sõnadega "demilitariseerimine" ja "denatsifitseerimine". Planeedi peamine nats Putin räägib ukrainlaste denatsifitseerimisest... Ja demilitariseerimine, et Ukrainas poleks sõjaväge või midagi sellist," imestas Zelenski.

"See oli ultimaatum, milles Putin lihtsalt nõudis Ukraina allaandmist, konflikti külmutamist ning eemaldumist Euroopast ja NATO sõjalisest liidust, et nad saaksid meie riiki valitseda ja võtta meilt iseseisvus," seletas Ukraina riigipea.

"Ja see inimene ütleb, et need on mingid kokkulepped... Ta on lihtsalt vana fantaseerija ja elab mingis teises maailmas. Oma akvaariumis," rääkis Zelenski.

Riigipea toonitas, et niinimetatud Istanbuli kokkuleppeid pole kunagi üldse olemas olnud, vaid 2022. aastal ehk Venemaa Ukraina-vastase agressiooni esimestel päevadel esitati lihtsalt ultimaatum. Seejärel levitas Venemaa seda ultimaatumit agaralt maailmas, milleks kasutas erinevaid allikaid ja erinevaid inimesi. 

"Ukraina Venemaa ultimaatumiga igatahes ei nõustunud. Nad püüdsid seal nende ümber mitut moodi hämada, mille osaks olid kohtumised Valgevenes ja Türgis ning nad nimetasid neid kohtumisi "Istanbuli lepinguteks". Ukraina ei kirjutanud millelegi alla ja mingeid kokkuleppeid ei olnud üldse olemas. See oli Ukraina ainus vastus Venemaa ultimaatumile," selgitas Zelenski.

Venemaa režiimi juht Putin ütles neljapäeval, et Venemaa on valmis läbirääkimisteks Ukrainaga eeltingimusteta, kuid Istanbuli kokkulepete alusel ja rindel olevast tegelikkusest lähtuvalt.

"Meil ei ole eeltingimusi. Oleme valmis läbi rääkima ilma eeltingimusteta, kuid selle põhjal, milles leppisime kokku – olen seda juba sada korda öelnud – 2022. aasta läbirääkimistel Istanbulis ja lähtudes tegelikkusest, mis on täna kohapeal kujunenud," ütles Putin neljapäeval aastapressikonverentsil.

Vene sõjalaevastiku baasi lähedal Murmanskis toimusid plahvatused

Venemaa Põhjalaevastiku peabaasi lähedal Murmanski oblastis toimus kolmapäeva õhtul kaks võimast plahvatust.

Murmanski ja sündmuskohast 12 kilomeetri kaugusel asuva Severomorski elanikud kirjutasid kolmapäeva õhtul sotsiaalvõrgustikes kahest võimsast plahvatusest, mille lööklainet tundsid inimesed mitmekümne kilomeetri kaugusel. Üks plahvatustest jäi videole, mille järgi otsustades võis plahvatus toimuda ühes paljudest sõjaväeobjektidest Severomorskis asuva Venemaa Põhjalaevastiku peamise mereväebaasi piirkonnas või ühel kahest sõjaväelennuväljast, kirjutas uudistekanal Agentstvo sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram.

Sotsiaalvõrgustikes levitatud sõnumite põhjal otsustades salvestati plahvatused kella 17.30 paiku. Severomorski, Murmanski ja nende vahel asuva Safonovo linna elanikud kirjutasid, et tundsid lööklainet.

"Tundsin Inženernajal (tänav Severomorski kesklinnas – Agentstvo) pärast teist [plahvatust] lainet," kirjutas üks Severomorski elanik. "Zoja Kosmodemjanskaja [tänaval] maja värises kaks korda," ütles Murmanski lõunaserva elanik, peaaegu 20 kilomeetri kaugusel Severomorskist.

Поблизу бази Північного флоту РФ у Мурманську пролунали вибухи pic.twitter.com/IwK6b9wXt6

— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) December 19, 2024

Mõned elanikud pakkusid kommentaarides, et plahvatused võivad olla seotud ühe ettevõtte poolt kolmapäeva õhtuks välja kuulutatud lõhkamistöödega ühes karjääris. Ametlikult tühistati need aga juba eelmisel päeval.

Norras tegutsev väljaanne The Barents Observer märkis oma teates, et video tegemise paigast 13 kilomeetri kaugusel asub Severomorsk-1 sõjaväelennuväli, kus baseeruvad hävitajad, pommitajad ja helikopterite Ka-27 eskadrill. 11 kilomeetri kaugusel asub avatud relvaladu ning Severomorsk-1-st loodes on mitu mobiilsete õhutõrjerakettide ja elektroonilise sõja antennidega rajatist. Lisaks asub Severomorski ja Murmanski vahel suletud sõjaväelennuväli "Severomorsk-2", mida hakati taastama 2024. aasta alguses.

Video järgi otsustades näeb plahvatus välja nagu suure hulga laskemoona plahvatus, kommenteeris Barents Observer.

Ukraina desinformatsiooni-vastases keskuse dirketor Andri Kovalenko ütles väljaandele Ukrainska Pravda, et Murmanski baas võimaldab Venemaal kontrollida Arktika mereteid ja tagab juurdepääsu Põhja-Jäämerele. Seal baseeruvad nii tavalised sõjalaevad kui ka tuumaallveelaevad.

"Murmanskis asuvad juhtimiskeskused, laskemoonalaod, remondidokid ja laevastiku juhtimiskeskused. See on ka rakettide katsetamise piirkond, nii näiteks testitakse seal rakette Tsirkon. Murmanski ja Ukraina vahemaa on ligikaudu 2000 kilomeetrit," märkis Kovalenko.

Vene Põhjalaevastiku laevad kannavad ka rakette Kalibr, mida Venemaa on sõja ajal Ukraina pihta tulistanud. Venemaa Põhjalaevastik seisab Arktika piirkonnas vastamisi NATO vägedega.

Ukrainska Pravda märkis ka, et kolmapäeval, 18. detsembril põrkasid Murmanski oblastis kokku kaubarong ja kahekorruseline reisirong, mille tagajärjel sõitis rööbastelt maha seitse vagunit, täpsemalt kolm reisi- ja neli kaubavagunit.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 2200 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 770 420 (võrdlus eelmise päevaga +2200);

- tankid 9584 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 19 823 (+24);

- suurtükisüsteemid 21 220 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1256 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1027 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 20 600 (+79);

- tiibraketid 2943 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 31 793 (+115);

- eritehnika 3662 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.