"Kui nüüd küsida, mis mulle kripeldama jääb, siis minu sooviks oli juba selle valitsuse loomisel, et eelarve oleks lihtsamini loetav ja arusaadavam. Möönan muidugi, et ega sellest, kui eelarve on arusaadavam, ühtegi senti juurde ei tule, aga meil kõigil maksumaksjatena oleks siiski võimalik võrrelda, mis muutub ja kuidas on võrreldes eelnevate aastatega raha kulutatud. Saame näpuga järge ajada ja küsida, kas see on õiglane," rääkis Michal ajalehele antud aastalõpuintervjuus.

"Muidugi ei ole ka kärped rõõmustavad. Oleksin hea meelega peaminister ajal, kui raha oleks nii palju, et võiksime arutada, kuhu seda panna, mitte kärpima. Tahaks ju teid ehitada ja paljusid muid asju teha, aga teeme seda, mida saab," lisas peaminister.

2025. aasta riigieelarve võttis riigikogu tavapäraselt vastu koalitsiooni häältega, kuid erandlikult jätsid seekord kaks neist hääletamata - endine rahandusminister Aivar Sõerd ja endine kultuuriminister Signe Kivi.

2025. aasta riigieelarve eelnõu arutelu käis suuresti selle arusaadavuse ja läbipaistvuse küsimuse ümber. Kuigi Michali valitsuse juulis sõlmitud koalitsioonilepingus on kirjas lubadus, et riigieelarve peab olema arusaadav ja läbipaistev, oli selgust võrreldes varasemate tegevuspõhise mudeli alusel koostatud eelarvetega veel vähem.

Eelarveseaduse kohta tegi enneolematu avalduse õiguskantsler, kes osutas, et tõenäoliselt 2025. aasta riigieelarve põhiseadusele ei vasta, sest niisuguseid tulu- ja kuluridasid, mida riigikogu saaks muuta, seal ei ole.

Riigieelarvet õiguskantsler riigikohtus vaidlustama siiski ei hakanud, viidates sellise võimaluse õiguslikule vaieldavusele.