Tänahommikune statistikaameti teade novembrikuu müügi ütleb, et toidukaupade müük on aastaga neli protsenti langenud. Kas selle aasta jõulud ja uus aasta on olnud Selveri jaoks teistsugused?

Jõuluperioodi aastalõpumüügid tõid toidukaupmeeste hoovile veidikene positiivsemad pildid. Nimelt suudeti mahuliselt eelmise aasta jõulumüüki
ületada ja rahaliselt samamoodi paari protsendine müügitulu kasv. Kui numbrite sisse vaatame, siis tagasilöögid tabasid tootegruppe, kus hinnakasv on olnud kiirem kui 10 protsenti. Siin võib eraldi välja tuua šokolaadide, kohvi
ja mahlade müügi.

Hoogsam oli müük võrreldes eelmise aastaga värsketes toidukaupades. Eraldi, tooks välja piimatooted ja värske kala, mida osteti eelmisest aastast juba
tuntavalt rohkem. Millele veel võib tähelepanu osutada müügitulemustes, on kampaaniatoodete osakaal ostukorvis. See jõudis lõppenud aasta viimasel kuul kõigi aegade kõrgeimale tasemele. 65 protsenti ostukorvi pandud toodetest olid soodushinnaga kampaaniatooted. Sellisel tasemel pole see määr mitte kunagi olnud.

Eks see räägib tarbijate jätkuvalt nõrgemast ostujõust ja pragmaatilistest valikutest, kus püütakse tooted saada rahakotile soodsama mõjuga kätte. Ja võib-olla siis selle toel ei pidanud aastalõpu toidulaua katmisel olulisi järeleandmisi tegema, mida kinnitavad müügimahud. Ehk koguseliselt saab võtta
aastalõpumüügid kokku nii et osteti sama palju kui eelmine aasta, mis arvestades suurt statistikat, mis räägib kolme kuni nelja protsendisest langusest, on iseenesest positiivne tulemus.

Kuidas läks alkoholimüügiga jõulude ajal?

Lahja alkohol oli eelmisele aastale ligilähedasel tasemel, aga kange alkoholi osas räägime pea kümnendikulisest langusest. Kui see väljendus ka sisuliselt alkoholi tarbimises, siis võib-olla on see aastalõpu vaates isegi positiivne tulemus. Aga alkoholi aastas läbivalt mahuliselt vähem ostetud. Loodame, et juurpõhjus peitub selles, et seda tarvitataksegi vähem.

Te ütlesite, et piimatooteid on ostetud rohkem kui üle-eelmisel aastal. Samas, kui ma vaatan hindasid, siis või hind on ikkagi väga-väga kõrge.

Või on kogu piimatoodete segmendis tõepoolest langeja (müügis - toim.). Ta on ka ainuke tootesegment, mis jäi üle 10 protsendi eelmisest aastast alla. Aga kui me räägime piimad, jogurtid ja eriti juustud, siis need tegid viis kuni 10 protsenti mahulise müügi kasvu. Kokku sai kogu piimatoodete segment kasvu kätte. Aga tähelepanek on õige, nii tugeva hinnakasvuga ei ole tarbijad toime tulnud ja seda osteti vähem.

Kui vaadata veel tootegruppe, siis tahaks öelda, et ilmselt küpsetati sellel aastal
mõnevõrra vähem. Paistab, et näiteks kondiitritoodete poolel oli kasv hoogsam. Võib-olla ka mingi põhjus on selles, et osteti nii-öelda mugavustooteid - kook, tort lauale ja ei küpsetatud seda ise. Või on ka üks toode, mis selle valmistamiseks on
vajalik komponent.

Aga kui me vaatame eelnevaid kuid, siis saame konstanteerida, et viis kuni 10 protsenti erinevates kuudes on olnud või langus. Ja kui vaatame veel, mida ostetakse, siis üle 80 protsendi ostetud võist on siis kaupmehe poolt pakutud soodushinnaga toode. See kõneleb sellest, et seda kiiret hinnakasvu
maandatakse ainult odavama toote eelistamisega.

Kui me mõtleme näiteks kala peale või konkreetselt forelli või lõhe peale, siis mulle tundub, et selle hind on madalam kui oli 2023. aastal. Kas toiduained mingites kaubagruppides lähevad odavamaks või jätkub hinnatõus?

Väga hüppelisi hinnatõuse ei ole ette näha. Konkreetselt kala näitel me arvame,
et pigem hinnatase püsib Ja nagu te välja tõite, siis jah, võrreldes eelnevate aastatega, on ta odavamaks läinud ja inimesed on teda hakanud jälle rohkem eelistama toidulauale varuma. Tihe konkurents ja kampaaniahinnad on need, mis sellistes tootegruppides müügimahte kõige rohkem mõjutavad. Ja need positiivse lõpptulemusena toovad tarbijad nende tootegruppide juurde tagasi.

Mis on läinud mõnevõrra odavamaks, on piimatooted, aga me jätame siit kõrvale
suurema kooresisaldusega tooted - need ei suuda hinnataset hoida ja alanud aasta esimeses kvartalis koputab seal rohkem kui viieprotsendine hinnatõus
jätkuvalt uksele. Muud piimatooted võiks praegust hinnataset enam-vähem hoida. Muudes värsketes toidukaupades ka pigem neid märke ei näe. Puuvilja hind on võrreldes varasemate aastatega liikunud kõrgemal trajektooril, aga siin ka täiendavat lisa järgmistel kuudel ei näe tulemas. Ja siin tootesegmendis on mustrid natukene sassis. 2024 oli väga saagirohke aasta ja need mõjud kanduvad veel ilmselt mõnevõrra ka selle aasta algusesse.

Siin võime vaadata ka muid tootegruppe, näiteks hoidised, mis ei suuda hoida varasemate aastate taset või näiteks oluliselt hinda tõstnud mahlad. Aga ilmselt on majapidamised varunud neid isetegemise näol ja on oma keldrist hoidiste riiulilt neid tooteid võtta. Siin on see tegur kindlasti üks aspekt, mis võib-olla mahulisi müüke on natukene mõjutanud. Inimeste poolt jällegi ratsionaalne valik, õigem ka kindlasti.

Eestis on konkurents olemas täiesti jaekaubandusturul, meil on jaekette rohkem kui Lätis ja Leedus. Kas need on ka 2025. aasta lõpuks kõik alles?

Kõik on kindlasti alles, kõik pingutavad iga kliendi ja turuosa protsendipunkti nimel ja lõpuks on tarbijal sellest ainult võita. Kaupmeestele kasumlikkuse hoidmine on omaette väljakutse. Suure statistika põhjal, mis selle valdkonna kohta statistikaamet on avaldanud, on marginaalid 2023. aastaga võrreldes 2024. aastal langenud. Aga kuskilt tuleb ka piir ette, hinnalangetust ei saa lõputult kaupmees enda kanda võtta. Kõik sisendid, tegurid, mis kallinevad eramajapidamiste jaoks, kallinevad ka ettevõtete jaoks. Kaupmeestele on kõige suurem sisend, mis kallineb ja mõjutab ettevõtte tulemust, tööjõukulud. Surve palkade kasvule on väga tugev, arvestades veel seda, et kaubanduses on keskmine palgatase madalam. See on kõige suurem väljakutse.

Kampaaniad on need, millega atraktiivsust kõige rohkem luuakse. Need tooted on ostukorvides väga suure osakaaluga ja ma usun, et ka 2025. aasta liigub sellel kursil, kus keskeltläbi pool ostukorvist on kaupmeeste poolt pakutud
soodushinnaga tooted. Nii et me võitleme iga kliendi nimel ja ma usun, et pakume klientidele võimalust kampaaniahindadega tuua leevendust hinnakasvule, mis ilmselt toidukaupades järgmine aasta jääb ka keskeltläbi viie protsendi tasemele.

Loomulikult kaupmees ootab, et ostujõud mõnevõrra paraneks, mingid märgid on olemas. Aga see optimism on pigem mõõdukas. Need ajad, kus me ootasime kolme, viie või 10-protsendilisi müügitulu kasve, on selja taga. Nüüd tunneme rõõmu kui kasv on juba natukene rohkem nullist kõrgem. See on piisav lugemaks neid märke, et midagi hakkab paremaks minema.

Aga jah, midagi kardinaalselt ei muutu. Kõik ketid kindlasti jäävad ja ma arvan, et järgmise aasta lõpuks me räägime enamvähem samas kontekstis juttu, nagu me siin hetkel rääkisime. Kindlasti jääks optimistlikuks, midagi enam oluliselt halvemaks ka ei lähe, aga kui siis üldse mõõdukas kasv ja mahtude kasvule
pöördumine on see, mida kaupmehed kõige rohkem ootavad. Ja siin võib-olla on lootused lükatud 2025. aasta teise poolde. Ma usun, et aasta algus hakkab mõningase mahu languse ja vaid paariprotsendise kasvuga.