Eestis ja mujal Euroopas tuleb 2025. aastaks suunata ringlusesse 55 protsenti olmejäätmetest. Tartu uue jäätmekavaga on võetud eesmärk koguda linnas liigiti 70 protsenti olme- ja pakendijäätmetest. Praegu on olme- ja pakendijäätmete liigi kogumise osakaal ülikoolilinnas 61 protsenti.

Eesmärgi saavutamiseks tuleb tulevikus vähemalt 5200 tonni eriliigilise olmejäätmeid täiendavalt Tartus eraldi koguda, ütles abilinnapea Raimond Tamm:

"Meie segaolmejäätmete hulgas oli 29 protsenti biojäätmeid, mis on väga suur kogus. Seal oli ka 16 protsenti paberit, 15 protsenti plasti ja kuus protsenti klaasi. Neid liike on üsna lihtne liigiti koguda," ütles Tamm.

Nii näiteks ongi plaan pakendijäätmete kogumisel üle minna pakendite kohtkogumisele. Jäätmekava järgi aitab pakendite tekkekohal kogumine kaasa olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude täitmisele.

Tartu linnavolikogu keskkonnakomisjoni liikme Jaak Laineste sõnul on küsitav, kas kohtkogumine on kõige parem lahendus.

"See on selline uus ja harjumatu asi ja seal me tegelikult väga täpselt ei tea, kuidas ta töötama hakkab, kuidas inimesed seda vastu võtavad. Aga see, et võimalikult varakult tekiks eristamine on hädavajalik. Kui kogume segajäätmed kokku ja siis tehases hiljem eraldatakse kasulikud asjad lögast, on läbiproovitud etapp ja see kindlasti ei tööta," rääkis Laineste.

Eesmärgiks on võetud uues jäätmekavad seegi, et prügi üleüldiselt tekiks vähem.

Seetõttu võiks tulevikus Tartusse tekkida ka uus ringmajandusjaam, ütles Tamm.

"Ringmajandusjaama mõte on, et need materjalid, mida on võimalik uuesti kasutada, ei peagi saama jäätmeteks. Näiteks kui on mingi hea puitmaterjal, et seda ei pea puidujäätmeks kasutama, vaid tegelikult võiks ta olla jätkuvalt puiduna kasutatud, olgu siis mööblitootmisel või muul ehituse eesmärgil," rääkis Tamm.

Soov on muuta paremaks ka biojäätmete edasist käitlemist. Täpsem plaan on Tartus üle minna aia- ja haljastusjäätmete ning köögijäätmete eraldi kogumisele, lisas Tamm.

"Kui räägime näiteks biogaasi tootmisest, siis biogaasijaaamades on tekitanud aiajäätmed teatavaid väljakutseid, sest aiajäätmete hulka võib panna ka oksi, mis biogaasijaamades ei ole kõige parem toormaterjal. Kui need õnnestuks eraldi koguda, siis oleks ka edasine käitlemine efektiivsem," rääkis Tamm.

Kokkuvõtlikult on ka Laineste sõnul uus jäätmekava õige suunaga.