Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE) ütles, et Eesti on Euroopa Liidus üks kolmest riigist, kus ei ole toiduainetele eraldi käibemaksu.

"Käibemaks võiks olla üks võimalus, kuidas saada toiduainete hinda niimoodi madalale, et kohaliku toidu tarbimine kasvaks. Koalitsioonis ei ole meil toimunud hetkel liiga palju selle teemal arutelusid, sest me oleme lubanud seda teemat põhjalikult analüüsida," ütles Hartman.

Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et nende erakonna poolt tehtud kiire analüüs näitab, et käibemaksu langetamine toiduainete hinda alla ei too. Tema sõnul aitab nii toiduainete hinna alla tuua kui ka inimeste hakkama saamist energia hinna vähendamine.

"Energia hind on see, mis on tekitanud selle ostujõu nõrgenemise Eestis, kuna energia hind on niivõrd palju üles läinud viimase kolme aasta jooksul. Ma arvan, et valitsuse prioriteet peab olema energia hindadega tegelemine, sellepärast, et Eesti inimesed maksavad energia eest rohkem kui maksavad meie lähinaabrid Põhjamaades, kelle sissetulekud on suuremad," rääkis Kallas.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) on varem öelnud, et ei toeta toiduainete käibemaksu alandamist.

Reformierakonna jaoks on tähtsad teemad julgeolek ja puhta majanduse kasv, ütles kliimaminister Yoko Alender (RE).

"Kui me saame olla kindlad siin, et sõda Euroopas lõpeb ja et Eesti on kaitstud siis see kindlasti on see kõige suurem asi, mis Eesti ettevõtete konkurentsivõimet tagab. Muidugi on ka energeetikal siin väga oluline roll ja me jätkame nende sammudega selles suunas, kuhu me energeetikaga liigume, et me saaksime elektri hinnad alla ja meie energiajulgeolek oleks tagatud," sõnas Alender.

Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart meenutas, et Keskerakond esitas eelnõu toiduainete käibemaksu langetamiseks, kuid koalitsioon seda ei toetanud.

"See mäng, mis pidevalt valitsuses käib, et sotsid mängivad opositsiooni koalitsioonis, arutavad omavahel tegelikult tähtsaid teemasid meedia abil, aga sisuliselt midagi ei juhtu. See ei ole esimene kord ja tõenäolislet ka mitte viimane kord," rääkis Kõlvart.

Mihhail Kõlvart saatis peaministrile kirja, milles seisab, et elektrienergia varastuskindluse ning jõukohase elektrihinna tagamiseks tuleks
rajada uued põlevkivipõhised tootmisvõimsused.