Madis Kallas (SDE) kutsub mind üles langetama saarte lennupileti hinda, mida mina ei ole tõstnud. Hinnatõusu suuna kiitis ta ise regionaalministrina avalikult heaks ning mõlemad jõustunud hinnatõusud allkirjastas tema erakonnakaaslane Piret Hartman.

Kui halbade otsuste ülevaatamist tõesti karta ei tohi, tuleb alustada sellest, kes need otsused tegi, milliste põhjendustega neid kaitses ja milliste eelduste alusel need kehtestati. Riigi Teatajal on poliitiku mälu ees üks eelis, ta ei unusta.

Kallas kirjutab lennupiletite hinnatõusust umbisikuliselt. Hinnad olevat "uuel tasemel kehtestatud". Kes kehtestas? Seda Kallas lugejale miskipärast ei avalda. Vastus seisab avalikes väljaütlemistes, määrustes ja seletuskirjades.

Kallase enda seisukoht on kirjas ERR-i 28. oktoobri 2023 uudises "Mandri ja suursaarte vaheliste parvlaevade piletite hinnatõus jääb ära". Toonane regionaalminister ütles seal, et lennupiletid kallinevad järgmisel aastal Saaremaa ja Hiiumaa suunal nelja euro võrra. Ta põhjendas otsust omavalitsusjuhtide seisukohaga: "ja samas lennukite osas nad on nõus hinnatõusuga".

Kallas ei allkirjastanud praegu kehtivat 36 euro suurust Kuressaare lennupiletit. Seda talle omistada ei saa. Tema avalik toetus lennupiletite kallinemisele on aga dokumenteeritud. Praeguses kirjutises pole sellest sõnagi.

Pärast Kallast tuli ministriks Piret Hartman. Tunamullu mais saatis Hartman kooskõlastamisele määruse, millega Tallinna ja Kuressaare vahelise tavapileti hind tõusis 26 eurolt 30 eurole ning Tallinna ja Kärdla pilet 25 eurolt 28 eurole. Otsuse selgituses seisis, et senised hinnad ei vastanud teenuse tegelikele kuludele ning olid bussi ja parvlaevaga võrreldes ebaproportsionaalselt madalad. Samuti osutati sellele, et lennupiletite hindu polnud kaheksa aastat tõstetud.

Need põhjendused pole ministri vahetumise tõttu kadunud. Lennuteenuse kulu, riigi toetus ning lennuki, bussi ja parvlaeva tasakaal vajavad arvestamist ka praegu.

Kuus kuud hiljem, 18. detsembril 2024 saatis Hartman kooskõlastamisele järgmise muudatuse. Kuressaare tavapileti hind tõsteti 30 eurolt 36 eurole ja Kärdla pileti hind 28 eurolt 34 eurole. Paindlikud piletid tõusid vastavalt 46 ja 44 euroni. Reedel, laupäeval ja pühapäeval rakendati hinnakordajat 1,1. Määrus jõustus 1. veebruaril 2025. Selle allkirjastas Piret Hartman.

Teise hinnatõusu seletuskirjas seisis, et reisijate omaosalust tuleb suurendada, sest avaliku lennuteenuse kulude kasvu ei saanud riigieelarve kärpeülesande tõttu täies ulatuses toetusest hüvitada. Hinnatõusust prognoositi 150 000 eurot lisatulu aastas. Mõju saarte majandusele nimetati mõningaseks, hinnatõusu mõõdukaks ja ebasoovitavate mõjude riski väikeseks. Põhjalikumat mõjuanalüüsi ei peetud vajalikuks. Need olid poliitilised valikud. Ametnik valmistab ette ja vormistab, minister annab allkirja ning vastutab.

Hartmani otsusel olid seletuskirjas põhjendused: teenuse kulude kasv, riigieelarve kärpeülesanne ja reisija suurem omaosalus. Nüüd tuleb vaadata, kas otsus täitis eesmärgi ning kas selle tagajärgi hinnati õigesti.

Kuressaare tavapilet kallines Hartmani kahe määrusega 26 eurolt 36 eurole ehk 38,5 protsenti. Nädalavahetuse 39,60 euro suuruse hinnaga ulatus kasv varasema hinnaga võrreldes üle 52 protsendi. Kärdla tavapilet kallines 25 eurolt 34 eurole ehk 36 protsenti.

Astusin ametisse 25. märtsil 2025 ja selleks ajaks oli Hartmani määratud hind kehtinud ligi kaks kuud. Mina ei tõstnud lennupileti hinda, kuid vastutan selle eest, et pärandatud hinnapoliitikat hinnataks uute andmete põhjal.

Hinnatõusude järel vähenes reisijate arv. Kuressaares juhtus see ajal, mil lendude arv kasvas. Mullu esimeses kvartalis vähenes Kuressaare lennujaama reisijate arv eelmise aasta sama ajaga võrreldes 14 protsenti. Lendude arv kasvas samal ajal 423 lennult 466 lennuni ehk kümme protsenti.

Lende tuli juurde ning reisijaid jäi vähemaks. Kärdlas vähenes reisijate arv 20 protsenti, kuigi lendude arv jäi sisuliselt samaks. Neid toimus 296 asemel 297.

Aasta kokkuvõte kinnitas sama suunda. Kuressaare lennujaama reisijate arv langes 42 490 reisijalt 34 776 reisijani ehk üle 18 protsendi. Kärdla lennujaamas vähenes reisijate arv 15 307 inimeselt 11 909 inimeseni ehk üle 22 protsendi.

Need arvud ei tõesta, et iga inimene loobus lennust ainult hinna tõttu. Reisivalikut mõjutavad ka väljumisajad, majanduslik olukord ja muud asjaolud. Ajaline seos on siiski tugev. Hind tõusis, reisijate arv langes ning Kuressaares toimus see lendude arvu kasvust hoolimata.

Kallas nimetab täiendavaid analüüse ja arvutusi venitamiseks. Tema enda kommentaar ei sisalda reisijate arvu, lendude arvu, täituvust ega piletitulu. Ta kirjutab, et hinnatõus "sõi" sõitjate arvu väiksemaks. See järeldus võib olla õige ja andmed toetavad seda. Arvutus tuleb siiski lõpuni teha. Eriti siis, kui kriitika esitaja toetas ise hinnatõusu suunda ja tema erakonnakaaslane kehtestas selle kahe määrusega.

Parvlaevade soodustust käsitleb Kallas sama valikuliselt. Piret Hartman allkirjastas vastava määruse 10. märtsil 2025, mitte aprillis, nagu Kallas kirjutab. Hartman teatas, et muudatust oli põhjalikult ette valmistatud. Määrus pidi jõustuma juba 1. mail.

Pärast ministrivahetust selgus, et muudatust polnud võimalik kavandatud tähtajaks tehniliselt rakendada, selle mõju polnud põhjalikult analüüsitud ning otsuse rakendamiseks polnud eelarves raha. Tunnistasin määruse 17. aprillil kehtetuks. Allkirjastatud määrus ei ole toimiv piletisüsteem.

Kallas jätab need asjaolud oma loost välja. Tema versioonis tegid eelmised ministrid valmis otsuse ja mina pöörasin selle lihtsalt tagasi. Ta lisab, et pole mõtet pikalt uurida, miks asi aega võttis. Uurimine jõuaks aga määruse rakendusvalmiduse, mõjuanalüüsi ja puuduva rahani.

Ka Kallase kriitika 36 tunni kohta on ebatäpne. Kooskõlastusringile saadetud eelnõus ei olnud 36 tunni järgi arvutatavat piletihinda. Kolmkümmend kuus tundi oli üks ühenduse katkemise tuvastamise lävend. Lahendus sai põhjendatud kriitikat. Kuulasin selle ära ja muutsin eelnõu põhisuunda mõne päevaga ja hirmu sealjuures ei tundnud.

Kuressaare lennujaama parkimiskorralduse kehtestab AS Tallinna Lennujaam, mitte regionaal- ja põllumajandusminister. Esimesed 24 tundi on parkimistasuta ning iga järgnev alustatud ööpäev maksab kolm eurot. Samal ajal puudutab parkimiskord otseselt saarte elanike igapäevast liikumist ja sagedase lendaja jaoks võib lisakulu kujuneda arvestatavaks.

Pean põhjendatuks arutelu selle üle, kas sagedastele kohalikele lendajatele saaks kehtestada pikema tasuta parkimisaja või mõne muu soodustuse. Olen valmis selle arutelu Tallinna Lennujaamaga algatama.

Kallase väide, et parkla on peaaegu tühi ja lennujaam ei saa loodetud tulu, vajab siiski andmeid parkla täituvuse, parkimise kestuse ja tegeliku laekumise kohta. Viis tasuta päeva võib olla mõistlik lahendus, kuid enne tuleb teada, kas varasema ületäitumise põhjustasid nädalateks jäetud autod või kolme kuni viie päeva kaupa parkivad sõidukid.

Kallase kirjutise muster on lihtne. Kui hinnatõusu toetas Kallas ja määrused allkirjastas Hartman, kaovad tegijad lausest. Kui nende otsuste tagajärgi tuleb hinnata või parandada, ilmub minu nimi.

Madis Kallasel on õigus, et halbu otsuseid tuleb üle vaadata. Alustame siis tema 2023. aasta seisukohast, Hartmani kahest hinnatõusust, reisijate arvu langusest ning parvlaevamääruse tegelikust rakendusvalmidusest. Kallas võiks omalt poolt tunnistada, et ta toetas ministrina lennupiletite kallinemist ja Piret Hartman kehtestas selle kahe allkirjaga. Kõik muu on udu nende allkirjade kohal.