"Impulss": sisuloojad teekonnal korrektsema eesti keele poole
ETV arutelusaade "Impulss" võtab alanud aasta esimeses saates arutluse alla hea ja ilusa eesti keele kasutamise avalikus ruumis. Videoloos saavad sõna kaks sisuloojat, kes püüavad anda oma panuse korrektsema eesti keele kasutamisse.
Ilmselt teavad koolilaste vanemad hästi, et suur osa tänapäeva noori räägib estonglishis ehk eesti ja inglise segakeeles. Ka Eesti üks popimaid juutuubereid Maria Rannaväli on teadlik, et ta ei kõla oma videotes just Marie Underi või Jaan Krossi moodi ning on seepärast ajapikku üritanud enda kõnes ingliskeelseid väljendeid välja juurida või vähemalt vähendada.
"Just hiljuti keegi kommenteeris ühe mu video all, et lugesin kokku, mitu ingliskeelset sõna sa siin ütlesid ja tõlkis need kõik ära. Seal oli mitukümmend ingliskeelset väljendit. Seda tagasisidet tuleb endiselt ette ja ma arvan, et see on igati asjakohane," rääkis Rannaväli tänase "Impulsi" videoloos.
"Impulss" korjas välja mõned näited Eesti esisuunamudija kõnepruugist ja tegi talle ettepaneku muuta ise enda keelekasutust eestipärasemaks.
Ingliskeelsete väljendite pikkimist oma tekstidesse selgitab suunamudija sellega, et ta räägib oma videotes nii, nagu ta mõtleb. "Mul on tunne, et see tuleneb sellest, et me tarbime või vähemalt mina tarbin üheksakümmend protsenti oma sisust inglise keeles ja siis mõttelõng jookseb ja suu käib ja sõnad tulevad, aga täiesti vales keeles," arutles Rannaväli.
"Ma olen ise ka tähele pannud oma videoid monteerides, et mis juhtub nendel hetkedel, kui see sujuv lülitus inglise keele peale ära toimub, on see, et kuna ma mõtlen väga tihti oma peas inglise keeles ja ma tahan ka kaamera ees tunduda loomulik, siis mõnikord ma pean valima, kas üks või teine. Et kas ma mõjun loomulikult või ma mõtlen hästi läbi, kuidas seda nüüd eesti keeles öelda?"
Seega, puhtas eesti keeles on võimalik rääkida küll, aga ka Rannaväli tunnistas, et see nõuaks pingutamist. Kuivõrd ta on üks Eesti kogenumaid sisuloojaid, siis on ta klippe teinud juba pea kümme aastat ehk teisisõnu kasvas Rannaväli kaamera ees üles. Just viimastel aastatel on ta hakanud aina enam tähelepanu pöörama eesti keelele.
"Kindlasti on seal osa täiskasvanud inimeseks saamist. Eesti, võib-olla see kõlab naljakalt, aga eestlase identiteediga rohkem mingit seotuse tundmist. Ma täitsa ausalt ütlen, et teismelisena ma ei mõelnud selliste asjade peale. Ma elasin oma elu seal Youtube'is, rääkisin, vahutasin, mis sülg suhu tõi, aga tänasel päeval, olles 22, ma ikkagi mõtlen oluliselt rohkem selle peale, kus riigis ma olen sündinud, kus ma elan ja kuivõrd oluline on meie keel," rääkis Rannaväli.
"Lisaks sellele, olles ajakirjandust õppinud ja iseennast ekraanil aastaid nii palju vaadanud, siis see kriibib kõrva. Kui sa saad rääkida ilusti oma emakeeles, siis ma arvan, et alati peaks sinnapoole püüdlema."
Kuid sotsiaalmeedias on ka teistsuguseid näiteid konarlikust eesti keelest.
"Impulss" võttis ühendust suunamudija Smmart Avocado ehk ukrainlanna Darya Pastakiga, kes on Eestis elanud üle kümne aasta. Viimasel kolmel aastal lahutab ta eestlaste meelt Tiktokis lõbusate videotega. Ka Pastak on pannud tähele inglise keele vohamist noorte kõnepruugis. Seepärast on ta enda missiooniks võtnud vastupidise – rääkida Tiktokis hoopis eesti keeles ka siis, kui see alati just kõige elegantsemalt välja ei tule.
"Minu jaoks on see nagu missioon, et ma tahan näidata, et uued tulijad, me proovime ikka kohaneda ja abiks olla ja nii edasi. Ja pluss ma tahan ka, et teised uued tulijad, immigrandid või lihtsalt kohalikud, kes ei oska keelt – on sellised inimesed meil Eestis siiamaani, kes on sündinud siin, aga ka ei oska keelt –, et kui nad vaatavad, et teised räägivad, õpivad, siis äkki nende nende jaoks ka motivatsioon õppida. Ma tahan loota niimoodi," selgitas Pastak.
Pastak on saanud mitmelt hiljuti Eestisse kolinud ukrainlaselt tagasisidet, et just tema eeskujul on nad hakanud eesti keelt õppima ja rääkima. Samas rõhutas Pastak, et tema pealt õppida ei tasu, sest ta ei räägi korrektselt. Ent on ka inimesi, kes kirjutavad, et ta ei peaks eesti keeles rääkima, sest aktsent on nii tugev. Kui arvate, et nendeks inimesteks on eesti filoloogid, siis te eksite.
"Mõnda vabšee nii häirib minu aktsent. Sa ei kujuta ette, kui palju kommentaare ma Tiktokis saan, kui õudselt ma räägin. Ja tavaliselt nad on kohalike venekeelsete inimeste seast. Kuidas ma tean? Sellepärast, et nad vene keeles kirjutavad. Eestlased ei oska vene keeles kirjutada. Nad lihtsalt vihkavad ja kogu aeg kirjutavad."
Esialgu ehmus Pastak nende kommentaaride peale ära, ent nüüd on ta juba harjunud ning see ajab pigem naerma. Samas tunnistas ta, et 14 käänet käivad talle üle jõu ning ka vältevaheldus jääb arusaamatuks. Pastak leiab, et eestlased ei pea keele tuleviku pärast otseselt kartma, kuid murekohti on küll. Nimelt pidi ta filoloogiharidusest ja mitme keele oskusest hoolimata eesti keelt õppima otsekui nullist ja see ongi suurim takistus.
"Probleem on selline uue tulija jaoks, et mina tulin uhke inimesena: ukraina keel on emakeel, inglise keelt oskan väga hästi, vanasti õppisin saksa ja portugali keelt. See oli ammu, aga kuna praktikat ei olnud, siis unustasin need ära. Oskan saksa, portugali, inglise, vene, ukraina keelt ning Eestisse tulles need üldse ei ole abiks - va-aab-šee."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi