Liive nimetas Estlink 2 lõhkumist võitluseks Balti mere eest.

"Võibolla see on isegi sõda. Balti merest on saanud NATO järv ja Venemaa üritab seda kindlust kõigutada," sõnas Liive.

Liive sõnul on raske öelda, millal võiks Venemaa minna elektrijuhtmete kallale.

"Tuletan meelde, et aastal 2024 oli Estlink 2 rikke tõttu maas üheksa kuud. Üks kaabilõhkumine ei keera süsteemi nässu, aga näitab, et ainult välisühendustele lootes Eesti ei ehita üles tugevat elektrisüsteemi," sõnas Liive.

Liive meenutas, et Eesti oli kunagi olukorras, kus Estlinki-taolisi elektriühendusi üldse polnud. "Meie elektrisüsteem on tugevam kui 2004. aastal. Siis oleks ka Venemaal olnud võimalik meid rohkem mõjutada. 1990-ndatel hakkasime ehitama oma ühendusi," sõnas Liive.

Liive meenutas ka, et aastal 2008 oli Eesti Energia nõukogul tootmisportfelli plaan aastaks 2025, kus olid kirjas nii tuumajaam kui ka tuulepargid.

"See näitab, et meil pole probleem selles, et me ei oska Eestis teha plaane. Leeduga ühine tuumajaam oleks pidanud valmis saama nüüd. Meie probleem Eestis ja Baltikumis on see, et me ei oska plaane ellu viia," sõnas Liive.

"Peame aru andma, et me ei tohi ühtegi tootmisvõimsust, nagu põlevkivi, alavääristada. Me peame hoidma võimsusi ja inimesi ja remontima ära katkised plokid. Esimene postulaat on see, et olemasolevad võimsused peavad olema töökorras ja neil peab kütus olema olemas," rääkis Liive.

Tuumajaam on kõige fundamentaalsem, ütles Liive.

Olukorras, kus peale Estlink 2 purunemist on 625 megavatti rivist väljas, on neid tunde rohkem, kui Eesti ja Läti ja Leedu peavad ise kallitest allikatest elektrit tootma. "See teeb elektri kallimaks, kui see oleks olnud muidu, ja kui see on Skandinaavias," ütles Liive.

Liive rääkis, et tarbimisvõimsuse ja välisõhutemperatuuri vahel on korrelatsioon, eriti siis kui -20 kraadi on mitu päeva järjest, ja külma ilma puhul näeme jälle hinnatippe.

"Keskmise hinna mõttes ei pruugi see aasta aga väga halb olla," sõnas Liive.

"Kui vaatame Eesti majandust ja investeeringuid, siis selle nurgakivi on, et elektrivarustus peab olema kindel, puhas ja soodne. See eeldab tarku investeerimisotsuseid," rääkis Liive.

Gaasihind on väga volatiilne, sõnas Liive.

"Gaasijaamasid kiireks reserviks ja tippude katmiseks on mingil määral vaja, aga me ei saa tuleviku energiasüsteemi üles ehitada gaasi põletamisele, vaid peame leidma lahendused, mis on CO2 vabad. Sealt jõuame loogiliselt tuumajaamani," rääkis Liive.

Põlevkivi võiksime asendada tuumajaamaga, sõnas Liive. "Ma pole inimene, kes ütleks, et tuleb uusi põlevkivijaamasid ehitada, ütles Liive. "See aeg on möödas."

Liive sõnas, et kui ta oleks nafta- ja gaasitootja, siis selleks, et gaasi müüa, propageeriks ta massiivset päikse- ja tuuleparkide ehitust.

"See tooks mulle palju tulu," ütles Liive.

"Ma pole päikese ja tuule vastu, aga seal peab olema mõistlik piir. Me ei tohiks sinna massiivselt maksumaksja raha juurde panna, sest tulemus on ületootmine," sõnas Liive.

Euroopa statistika näitab, et kus on suur tuule ja päikese osakaal, on võrgukulu tarbijale suurem kui mujal, rääkis Liive.

Eesti elektrisüsteemi Venemaa süsteemist lahtiühendamine on Liive sõnul väga õige asi.

"Eesti süsteem on selleks valmis, kuid kogu süsteemi toimimist ta muudab, sest rikke korral esimene elekter tuli seni Venemaalt. Nüüd, peale 9. veebruari, aga see nii ei toimu. Leedu-Poola õhukaabel läheb siis puhtalt reservi – kui meil kukub 500 megavatti ära, tuleb vupsti kohe sealt peale," rääkis Liive.

Tuumajaama kavandava Fermi Energia esindajana ütles Liive, et valitsus on andnud positiivset tuumajaama sõnumit väga mitmel korral.

"Ka peaminister selle aasta alguses valitsuse pressiteates. Loodan, et suudame kliimaministrit üllatada, et Eesti tuumajaam saab valmis 2035, ja loodame tema koostööle selles," sõnas Liive.