Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks tuumaenergia ja tuumaohutuse seaduse, millega loodi terviklik õigusraamistik tuumaenergia kasutamiseks. Sotsiaaldemokraatidel õnnestus seadusse suruda täiendus, et iga konkreetse tuumajaama rajamise otsuse langetab riigikogu. Siiski hääletasid sotsid ainsana seaduse vastu.

"Kiirkorras tuumajaama rajamine ühe arendaja tõsisel soovil ja kiirendamisel võib tähendada Eesti jaoks erinevaid riske. Eesti ei ole administratiivselt, tehnoloogiliselt ega majanduslikult selleks valmis. See võib tähendada päris suuri kulutusi nii maksumaksjale kui elektritarbijale, sest sellise suure baaskoormuse toomine, mis on keskmisest kallim, elektrihinda tegelikult suurendab," ütles erakonna juhatuse liikmest riigikogu liige Jaak Aab.

Isamaa nende esimehe Urmas Reinsalu sõnutsi tulevikus tuumajaama rajamist ei välista.

"Me kõigepealt peame koostama ebaõnnestunud ja segase energiamajanduse dokumendi asemel korraliku energeetikakava, kaasates eksperte ja ettevõtjate hinnanguid. See tagab meile energiajulgeoleku vaate. Teiseks peab riigil olema selge positsioon, mis puudutab Euroopa Liidu energiapoliitika, sealhulgas rohepöörde poliitika, positsioone," leidis Reinsalu.

Valitsuserakonnad Eesti 200 ja Reformierakond toetavad tulevikus tuumajaama rajamist, olgugi, et esimene neist algul selle suhtes pigem skeptiline oli.

Energeetikaminister Andres Sutt uskus, et riik hakkab olema selle aktsionäride ringis, kuid tuumikarendaja tuleb leida väljastpoolt Eestit.

"Ei ole Eestis ühtegi ettevõtet, kel oleks eelnevat kogemust või kompetentsi tuumaelektrijaama ehitamiseks ja küsimus on ka puhtalt finantsvõimekuses. Juhtinvestor peab minu hinnangul kindlasti olema keegi, kel on varasem kogemus ja finantsvõimekus," lausus minister.

Tuumajaama arendamist vedav Fermi Energia plaanib juhatuse liikme Kalev Kallemetsa sõnul teha esmase investeerimisotsuse peale jaama asukoha selgumist 2029. aastal.

"Usun, et asukoha järgmise aasta lõpuks leiame, see saab kinnitatud, ja ma tean, et lõppinvestor on huvitatud, kui meil tingimused selle jaoks on sobivad," sõnas Kallemets.

Üks tingimus on näiteks see, et riik tagab tuumaenergiale hinnavahe kompenseerimise mehhanismi, nagu on tehtud tuuleenergia puhul.