2024. aasta Eesti elektri tootmise maastikku ilmestavad märksõnad Estlink 2 ja päikeseelekter. Positiivse poole pealt suutis päikeseelekter tervelt 49 tunni jooksul katta sada protsenti Eesti elektritarbest. Negatiivselt küljelt oli Estlink 2 ühenduskaabel rikke tõttu jaanuarist kuni septembrini katki ja langes jõulupühade ajal arvatava sabotaažirünnaku ohvriks, mistõttu meie elekter oli ning on palju kallim kui Soomes.

Kaablid Soome ja Lätiga on olulised, sest importelekter moodustas möödunud aastal 35,6 protsenti Eestis tarbitud 7,95 TWh energiast (arvutused põhinevad Elering LIVE andmebaasis avaldatud tarbimise, toodangu ja hinna andmetel). Jaanuarist septembrini kestnud Estlink 2 rikke remont (tööde maksumus üle 30 miljoni euro) kergitas elektri keskmist hinda eeldatavalt 18 €/MWh võrra¹. Uue vigastuse remondi ajaks on nimetatud seitse kuud ning ökonomist Kaspar Oja ennustab hinnatõusuks 22 €/MWh ehk summaarselt 105 miljonit eurot, millega tõuseb majapidamiste elektriarve keskeltläbi kuus protsenti ².

Elektrit tarbiti aastaga kokku 726,8 miljoni euro eest. Möödunud aastal oli keskmine börsihind Eestis 87,3 €/MWh ja negatiivseid elektri hindu esines 183 tunnil. Soomes oli keskmine hind aga 45,6 €/MWh ja negatiivseid tunde tervelt 725, mis oli ka kogu Euroopa negatiivsete hinnatundide rekord³.

Eesti suurim elektrit tarbiv tööstusettevõte Estonian Cell peatas ajutiselt ka kõrge elektrihinna tõttu tootmise, sest "tuulevaiksemal suveperioodil kärises Eesti ja Soome hinnaerinevuspeaaegu 100 euroni MWh eest"⁴.

Siiski lisandus Eestisse tublisti uut tuuleelektri tootmisvõimsust, sest 2024. aasta lõpus sai püsti Enefit Greeni suur Sopi-Tootsi tuulepark⁵ ja aastane kogutoodang kasvas 44 protsenti võrreldes 2023. aastaga. Tuuleelektri keskmine hind oli 72,7 €/MWh, mis oli 17 protsenti soodsam kui keskmine börsihind.

Detsembris saavutati uus tuuleelektri rekordtootmine 588 MWh tunnis. Parimal tunnil katsid siinsed tuulepargid 71 protsenti tarbimisest. Eesti riik sai ka Euroopa Komisjoni heakskiidu meretuuleparkide vähempakkumise korraldamiseks, tänu millele võib lisanduda 2 TWh jagu toodangut⁶. Kõik see peaks tulevikus talviseid elektrihindu alandama ja tuulise ilmaga meile kogu tarbitava elektri tagama.

Päikese jätkuv võidukäik ja gaasijaamade uus tulemine

Päikeseelektri poolelt sai isemajandamine reaalsuseks: parimal tunnil ületati Eesti tarbimine koguni 1,4-kordselt. Aastaga kasvas päikeseelektri tootmine 41 protsendi võrra ning rekordtootmiseks kujunes 767 MWh tunnis. Päikeseelektri keskmine hind oli 63,6 €/MWh, ehk 27 protsenti soodsam kui keskmine börsihind.

Oktoobri lõpu seisuga oli päikeseparke kokku rajatud 1025 megavati eest, olles aastaga läbi teinud kasvu 25 protsenti⁷. Sellest hoolimata jätkuvad investeeringud uutesse päikeseelektrijaamadesse. Nendest teatasid näiteks Kaamos⁸ (52,5 MW, 35 miljonit eurot) ning Sunly⁹ (244 MW, 125 miljonit eurot). Tuul ja päike kokku tootsid 26,9 protsenti Eestis tarbitud elektrist.

Tulevikutrendina on näha, et aina enam hakataksegi tuule- ja päikeseparke koos rajama ehk ehitama hübriidparke, et samas asukohas toota elektrit nii suvel kui ka talvel. Sellisena valmis ka Sopi-Tootsi elektrijaam.

Uute kütustel töötavate elektrijaamade osas ei toonud aga möödunud aasta olulisi uudiseid. Eesti Energia mainis ainult põgusalt, et soovib 2029. aastaks ehitada Narva 100 MW gaasijaama investeeringu suurusega kuni 125 miljonit eurot¹⁰. Sarnased jutud olid juba 2023. aasta lõpus, millele järgnev vaikus, kuid 2025. aasta esimesel tööpäeval teatas valitsus plaanist Eesti Energiale investeeringu jaoks 100 miljonit eurot eraldada¹¹.

Vanade põlevkivijaamade tagavaraks hoidmise jaoks luuakse saartalitluse meede, mille eeldatav kulu on 35 miljonit eurot aastas. Toetust on vaja, sest põlevkivielekter on börsi jaoks liiga kallis: energiakriisi ajal kehtestatud universaalteenuse tariif oli 154,08 €/MWh, mistõttu otsustati ka universaalteenus tühistada¹². Seejuures taotles Enefit Power konkurentsiametilt tootmishinda 181,83 €/MWh ja isegi kui CO₂ kvooti, mille hinnakomponent oli 2024. aastal ligikaudu 70 €/MWh, ei oleks tulnud maksta, oleks põlevkivielekter olnud kallim kui keskmine börsihind.

Salvestus ja energiajulgeolek

Teistes elektri tootmise harudes olulisi muudatusi ei toimunud. Näiteks ei avatud ühtegi suurt energiasalvestit: Paldiski vesisalvesti on endiselt arendamisel¹³, Kiisa akupargi valmimist lubatakse alles 2025. aasta lõppu¹⁴.

Riigikogu otsustas suvel tuumaenergia ja -ohutuse seaduse eelnõu väljatöötamist ning tuumaenergia kasutust reguleeriva asutuse loomise poolt hääletada¹⁵, kuid Fermi Energia hinnangul oleks tuumajaamale vaja samasugust hinnapõranda meedet nagu meretuuleparkide jaoks kavandatakse¹⁶.

Väga olulise sammuna sai Eleringi 2024. aasta lõpuks desünkroniseerimise ettevalmistustega valmis¹⁷, mille ajakriitilisus on Estlink 2 sabotaaži sündmuste valguses kõigile selge. Esimese sammuna ühineti oktoobris üleeuroopalise MARI energiaturu platvormiga ¹⁸. Lõplik lahtiühendamine Vene elektrivõrgust on planeeritud toimuma 8. veebruaril. Kui põlevkivielektrijaamad on töökorras, on Eesti tarbimise jaoks vajalik elektri kogus tagatud.

Kokkuvõttes jätkusid möödunud aastal juba varasemad trendid: päikese- ja tuuleenergia tootmine kasvas, elektrivõrkude arendus püsis ajakavas. Halvaks üllatuseks oli Estlink 2, mis tahtmatute ja tahtlike mõjude tõttu oli töökorras vaevalt kolm kuud.

Kuigi elektri hind Soomes oli ligi kaks korda odavam, siis aitas olukorda leevendada kodumaine taastuvelektri tootmine. Energeetika investeeringud ulatuvad ühekordse kuluna kümnetesse ja sadadesse miljonitesse eurodesse, kuid rikete ja tegemata investeeringute mõju võib olla sama suur igal aastal. Loodetavasti suudetakse käesoleval aastal astuda samme, et võimaldada nii päikese, tuule, salvestuse kui ka juhitavate jaamadega elektri tootmise suurendamiseks.