Kristersson: Rootsi pole sõjas, aga praegune olukord pole ka rahuaeg

Venemaa oht on pikaajaline ja seega peab ka Rootsi kaitseplaneerimine lähtuma pikast vaatest, ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson (Moderaatide partei), kelle sõnul riik pole sõjas, aga praegune olukord ei ole ka tavaline rahuaeg.
"Rootsis ei ole sõjas. Aga see pole ka rahuolukord," ütles Kristersson pühapäeval Säleni alanud julgeolekukonverentsi avades. "Venemaa oht on pikaajaline. Ja ka meie kaitseplaneerimine peab olema pikaajaline," lisas ta Rootsi ees seisvaid geopoliitilisi väljakutseid kirjeldades.
"Tõeline rahu nõuab vabadust ja seda, et riikide vahel ei oleks tõsiseid konflikte," tõdes paremtsentristist Kristersson.
Peaminister märkis, et Rootsi ja tema naabrid seisavad nüüd silmitsi hübriidrünnakutega, mis viiakse läbi arvutite, raha, desinformatsiooni ja sabotaažiähvarduste abil.
Eraldi mainis ta jõulupüha intsidenti, kus Vene varilaevastiku laev lõhkus Eesti ja Soome vahelise merekaabli.
"Rootsi ja meie naabrid ei lase sellel jätkuda," ütles Kristersson. Samas lisas ta, et Rootsi ei tee ennatlikke järeldusi ega esita kellelegi sabotaažis süüdistust ilma piisavate tõenditeta.
Rootsi peaminister märkis ka, et kübervaldkond on uus teema tänapäevases riigikaitses.
Andersson: elame uuel ajastul
Opositsioonilise Rootsi Sotsiaaldemokraatliku Partei juht, endine välisminister Magdalena Andersson ütles oma kõnes, et maailm on jõudmas uude, ebakindlasse ja ohtlikku aega.
"Ma arvan, et paljudel meist on tunne, et elame üleminekuajal," ütles ta samal konverentsil esinedes ja jätkas: "Me navigeerime kaardistamata vetes. Elame uuel, ebakindlal ja ohtlikul ajal."
Andersson viitas ka Donald Trumpi peatsele asumisele Ameerika Ühendriikide presidendiks.
"Tegemist on administratsiooniga, mis suhtub rahvusvahelisse koostöösse varasemast erinevalt," ütles ta ja viitas Taanile, mida Trump on asunud seoses Gröönimaa kuuluvusega survestama.
Andersson rõhutas ka muid Rootsi haavatavusi lisaks võõrvõimudest lähtuvatele ohtudele, nagu äärmuslikud ilmastikuolud, kliimamuutused ja sisejulgeolekuohud.
Sotsiaaldemokraatide juht kirjeldas Rootsit kui riiki, kus kontroll paljude oluliste ühiskondlike ülesannete üle on loovutatud turuosalistele, mis on sageli välisomandis. "See võib muuta meid tarbetult haavatavaks," tõdes ta.
Väljaanne Ukrainska Pravda meenutas, et Rootsi sõlmis hiljuti lepingu Saksa-Prantsuse relvakontserniga KNDS, et osta sellelt rohkem kui 40 Leopard 2 tanki kokku ligi kahe miljardi euro väärtuses. Detsembris tellisid Rootsi ja Taani aga ühiselt 2,1 miljardi euro väärtuses jalaväe lahingumasinaid, sealhulgas 40 neist Ukrainale saatmiseks.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrainska Pravda, SVT.se