Eesti teedel hukkus mullu 70 inimest

Eesti teedel juhtunud liiklusõnnetustes hukkus mullu 70 inimest. Liiklussurmade arv on olnud kasvutrendis kogu selle kümnendi, mis võib anda tunnistust sellest, et Eesti ühiskonnas ei ole nõudlust suurema liiklusohutuse järele, tõdes transpordiameti kõrge ametnik.
Transpordiameti andmete kohaselt on viimase viie aasta jooksul veerandi võrra kasvanud liiklusõnnetuste arv: 1406-lt liiklusavariilt 2020. aastal 1837-ni 2024. aastal. Kuuendiku võrra on suurenenud liikluses hukkunute arv: kui 2020. aastal sai teedel juhtunud õnnetustes surma 59 inimest, siis 2024. aastal politsei- ja piirivalveameti (PPA) andmeil 70 (transpordiameti esialgseil andmeil 67, kuid see ei pruugi sisaldada kõiki avarii järel haiglas surnuid - toim.). Vahepeal jõudis liiklussurmade arv ka langeda (2021. aastal 55 ja 2022. aastal 51 surnut), kuid 2023. aastal tõusis see taas 59-ni.
Sarnaselt liiklusõnnetuste arvuga on liikunud ka liikluses viga saanute arv. Kui 2020. aastal sai autõnnetustes kannata 1617 inimest, siis mullu 2138, ehk tõus on olnud peaaegu kolmandik.
Viie viimase aasta statistika kohaselt on osakaalult enim (41 protsenti) ühesõidukiõnnetusi, 36 protsenti oli kokkupõrkeid, 17 protsenti jalakäijaõnnetusi ning viis protsenti muid liiklusõnnetusi.

Maalehes neljapäeval avaldatud andmete kohaselt hukkus mullu liikluses 16 inimest, kes sõitsid autoga teelt välja, viiel neist tuvastati joove; hukkus 15 inimest, kes ei olnud autos kinnitanud turvavööd; 11 juhul hukkus inimene sõiduki kaldumise tõttu vastassuuna vööndisse; 11 juhul hukkus inimesi kihutamise tõttu; mootorrattaõnnetustes hukkus eelmisel aastal üheksa inimest, viga sai 106 mootorratturit. Eelmisel aastal hukkus liikluses ka kaks elektritõukerattaga kukkunud inimest.
Transpordiameti andmeil toimub enim liiklusõnnetusi suvekuudel – juunist augustini on liiklusõnnetusi kaks-kolm korda rohkem kui talvel. Näiteks 2020. aasta juunis oli 168 liiklusõnnetust, sama aasta aprillis aga 73 õnnetust; eelmise aasta augustis oli aga 265 liiklusõnnetust, veebruaris aga 69 õnnetust. Suurim liiklusõnnetuste arv ühes kuus oli 2022. aasta juunis, kui toimus 266 liiklusõnnetust.
Transpordiamet: Eestis puudub nõudlus suurema liiklusohutuse järele
Transpordiameti strateegilise planeerimise teenistuse direktor Martin Lengi ütles liiklusohutuse seisu kommenteerides ERR-ile, et liiklusõnnetuste arvu kasvu taga võib olla meie ühiskonnas puuduv nõudlus suurema liiklusohutuse järele.
"Kuigi Eesti on eelnevate aastakümnete jooksul teinud liiklusohutuse valdkonnas olulisi edusamme, on sellel kümnendil edusammud liiklusohutuse tagamisel peatunud. Eestimaalaste liikluskäitumine ei ole muutunud paremuse poole, vaid pigem on läinud kehvemaks. Viimastel aastatel on kasvanud nii õnnetuste, vigastatute kui ka hukkunute arv. 2024. aasta statistika on eriti šokeeriv ja tõstab kõige dramaatilisemal viisil esile vajadust, et liiklusohutus peab olema poliitilisel, sotsiaalsel ja isiklikul tasandil prioriteet," märkis Lengi.
"Möödunud aasta 15. oktoobril Tallinnas toimunud liiklusohutuse ümarlaual avaldasid nii Euroopa transpordiohutuse nõukogu peadirektor Antonio Avenoso kui ka Soome Transpordi- ja kommunikatsiooniameti (Traficom) peadirektori asetäitja Kimmo Pylväs arvamust, et meil puudub ühiskondlik nõudlus liiklusohutuse järele," lisas Eesti Transpordiameti kõrge ametnik.
Lengi tõi välja oktoobris peetud ümarlaual esitatud ideed liiklusohutuse suurendamiseks, mis võiksid jõuda ka uude liiklusohutusprogrammi, mille koostamisega praegu tegeldakse.

Liiklusohutuse parandamiseks on kümneid meetodeid
Esmalt meenutas Lengi, et liiklusohutus on üks elukvaliteedi näitajaid ning seetõttu võiks liiklusohutuse tõstmine saada poliitiliseks prioriteediks. "See võimaldab teha julgeid ja pikaajalisi otsuseid, millel on otsene mõju inimeste elukvaliteedile," märkis ta.
Selline hoiak võiks olla tõukeks seadusemuudatustele, mis laiendavad automaatseid järelevalveliike; kehtestavad liikluskäitumise arvestuse ja hoiatussüsteemi koos teaduspõhiste hindamisvahenditega juhtimisvõimekuse hindamiseks ning korduvate rikkujate rehabilitatsiooniprogrammidega nagu see praegu toimib väga hästi Soomes. Lisaks võiks liiklusrikkumiste eest kasutusse võtta sissetulekupõhise rahatrahvi, mis aitaks luua õiglase ja toimiva mõjutussüsteemi kõigile liiklejatele.
Samuti tõi ta esile seminaril jutuks olnud ühiskondlike väärtushoiakute kujundamise, mis tähendaks liikluskultuuri edendamist vastutustundlikkuse ja teadlikkuse suurendamise kaudu. Ohutut käitumist kujundavad tema sõnul nii koolitused, ennetustegevused kui ka teadlikkust tõstvad kampaaniad. Liikluskasvatuse võiks lisada ka õppekavadesse alates alusharidusest ning seda silmas pidades võiks uuendada ka autokoolide õppekavasid.
Omaette valdkond oleksid sammud ohutumate sõidukid ja tehnoloogilise arengu toetamisel, mille raames võiks üle vaadata ja täpsustada sõidukite maale toomise ja liiklusesse lubamise nõuded, suunates liiklejaid turvalisemate sõidukite kasutamisele. Samuti võiks automaksu täiendada ohutust ja keskkonda rohkem väärtustavaks, luua toetused uuemate sõidukite soetamiseks ning vanemate, ohutuse seisukohalt ebasobivate sõidukite kasutamisest loobumiseks.
Liiklusjärelevalves ja liikusjuhtimises tuleks rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid, sealhulgas suuremas mahus IT-süsteeme.
Ohutust peaks edendama ka infrastruktuuri arendamine, mille raames luuakse ohutu, inimkeskne ja kõikide liiklejate vajadustega arvestav liikluskeskkond, mis tähendaks raudteeülesõitude turvalisuse tõstmist, erineva liikumiskiiruse ja massiga liiklejate füüsilist eraldamist, sobivate sõidukiiruste rakendamist, asulates ja asulavälistel teedel piirkiiruste alandamist.
Lengi ütles, et transpordiamet on käivitanud liiklusohutusprogrammi ettevalmistamine aastateks 2026-2035 ja kõik eelnimetatud ideed on selle raames arutusel.
"Lähiajal avame transpordiameti veebilehel ka rakenduse, mille on liiklejatel võimalus oma ettepanekuid edastada," lubas ta. "Liiklusohutus oleneb eeskätt igaühest meist, meie endi liikluskäitumisest."
Riigikontroll: liiklusohutusele ei eraldata piisavalt raha
Seda, et liiklusohutus ei ole poliitiline prioriteet, tõdes mullu veebruaris ka riigikontroll oma auditis, kus öeldakse, et ehkki liiklusohutusprogramm seab eesmärgiks vähendada maanteedel hukkunute ja raskelt vigasaanute arvu, ei ole liiklusohvrite arv viimastel aastatel vähenenud ning liiklusohutuse programmi tegevused on suures ulatuses rahalise katteta.
"Liiklusohutuse programm praegusel kujul on õhku täis ja Eesti on oma riiklikust eesmärgist liikluse alal kaugele jäänud," ütles riigikontrolör Janar Holm pressiteate vahendusel. "Hulk aastaid on Eesti liikunud liiklussurmade vähenemise kursil, kuid see liikumine on viimastel aastatel peatunud ja eesmärgist ollakse kaugenemas. Kuigi paberile on pandud kiiduväärseid eesmärke, ei kaasne nende eesmärkidega kaugeltki piisaval määral raha ega küllaldast tegevust."
Toimetaja: Mait Ots