Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi andmetel on Eesti munatootmisettevõtete kõikidest kanadest 81 protsenti praegu puurikanad. Kui alates 2035. aastast keelatakse Eestis puurikanade pidamine, tähendab üleminek õrrekanade pidamisele ettevõtetele suuri investeeringuid – välja tuleb vahetada kogu kanala sisseseade. See omakorda eeldab ka olemasoleva kanala renoveerimist või uute hoonete loomist, ütles Eesti suurima munatootja Dava Foodsi juht Allan Tohver.

"See investeering jääb kuskil 50–60 euro vahele kana kohta. Ehk kui meil on 300 000 kana, siis meie ettevõtte näitel tuleks kuskil 15 miljonit eurot. See oleks siis nüüd uute kanalate rajamine," selgitas Tohver.

Praegu on Dava Foodsil töös projekt, kus olemasolev kanala proovitakse õrrekanadele ümber kohandada, ent odav lõbu see pole.

"Midagi teha pole, need vanad kanalad on ka amortiseerunud, seal tuleb päris palju asju uuendada. Kui sa tahad kanale paremat heaolu, siis see ikkagi nõuab päris suuri summasid ja seal paari euroga hakkama kahjuks ei saa."

Eesti suuruselt kolmas munatootja Linnu Talu OÜ soovib oma puurikanad õrrele ümber kolida suuremas osas juba hiljemalt 2027. aastaks. Praegu on ettevõtte kõigist lindudest vaba- ja õrrepidamisel 38 protsenti. See on aga eeldanud kahe muidu tühjana seisnud vana hoone renoveerimist, mis kokku on maksma läinud circa 1,2 miljonit eurot. Investeeringuks tuli omakorda võtta laenu, aga taotleda ka PRIA toetusi.

Ettevõtte ärijuht Jarno Hermet ütles, et õrrekanade pidamisele üleminekuks loodetakse ka edaspidi olemasolevaid hooneid renoveerida. Sel juhul võiks investeeringu kogumaht jääda kolme miljoni euro juurde.

"Me ei jaksanud uusi (kanalaid) ehitada. Investeeringud ikkagi olid, on ja saavad olema tootjate jaoks väga kallid. Ise loodame, et äkki me saame niimoodi, et vahetame seadmed välja ja pääsema väiksema koormusega selles osas," sõnas Hermet.

Seesugused investeeringud mõjutavad aga ka muna hinda, lisas Linnu Talu ärijuht.

"Investeering ise on kallis, tasuvusaeg on pikk ja ka õrre- ja vabapidamise munade tootmine on kallim. Seal on suurem elektrikulu, kuna on vaja rohkem ventileerida, suurem tööjõukulu, mune läheb natukene rohkem raisku, siis on veel suurem sööda- ja veekulu, sest linnud liiguvad rohkem ja seetõttu kulutavad ka rohkem energiat."

Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman rääkis, et riik loodab leida võimalusi toetada ettevõtteid üleminekul õrrekanade pidamisele.

"Meil on sellel aastal kohe-kohe avanemisel erinevad investeeringud toidutootjatele. Juba praegu on võimalik taotleda raha selleks, et investeeringuid teha ja seda üleminekut siis toetada ja ette valmistada. Aga järgmisel perioodil kindlasti arvestame selle muudatusega, et ka siis oleks ettevõtjatele riigipoolne tugi olemas, et seda muudatust ka reaalselt rakendada," selgitas Hartman.