Oleme harjunud mõtlema, et turg toimib nõudluse ja pakkumise reegli järgi. Lihtsustatult öeldes, kui tarbijaeelistused mõne toote suhtes muutuvad, siis tootjad võtavad seda kuulda ja kohanevad, et muutunud turuoludes konkurentsis püsida. Nii oleme järjest aastate vältel näinud, kuidas poelettidele on jõudnud üha enam keskkonnasõbralikumaid tooteid, mahetoitu ja palju muud, mis vastab uutele ootustele.

Nüüd oleme aga meie toidukorvis ühe levinud tootega huvitava lõhkise küna ees, kus tavapärane turuloogika enam ei toimi. Eesti munatootjad ei ole miskipärast võtnud kuulda jaekettide ja tarbijate soovi vabapidamissüsteemidest pärinevate munade järele ning on jäänud munema otsuses loobuda kanade puurispidamisest.

Selle pidurdamise tõttu on toidupoed kodumaise puurivaba muna pakkumise asemel sunnitud puurivabu mune importima lähiriikidest, et tarbijad saaksid toodet, mille järgi on suur nõudlus.

Kuidas olukorda lahendada?

Olen seda meelt, et riik ei pea alati ja igas olukorras regulatsioonidega sekkuma. Paljudes Euroopa riikides on munatootmine liikunud puurivabale süsteemile sujuvalt tarbijate ja tootjate tagasisideahelas. Üheks näiteks võib tuua Rootsi, kus kanade puurispidamine ei ole küll seadusega keelustatud, kuid Euroopa Komisjoni andmetel elab puurides vaid 2,7 protsenti munakanadest. Munatootjad on kuulanud muutuvaid tarbijaeelistusi ja tootmises kanade puurispidamisest loobunud.

Töötades toidutööstuse loomade heaolu suurendamise nimel, ootasin sarnaseid positiivseid muutusi ka Eestis. Alates 2017. aastast järjepidevalt puurispidamise teemal avalikku kampaaniat tehes sain jaekettidelt ja avaliku arvamuse uuringutest kinnitust, et tarbijad eelistavadki üha enam vabapidamise mune.

Tarbijad reageerisid vastutustundlikult rahakotiga hääletades, jätsid puuris peetavate kanade munad ostmata ja eelistades õrrekanade, vabalt peetavate kanade ja mahepõllumajanduslikke mune. Paraku pole tootmine sellele muutusele samas mahus järele tulnud.

Seetõttu näen, et Eesti munatootmine satub ilma riikliku regulatsioonita ohtlikku olukorda, kus kohalikud munatootjad kaotavad oma turupositsiooni, toidujulgeolek väheneb ning loomade heaolu ei ole tagatud. Kuna kohalikke puurivabu mune pole piisavalt, peavad jaeketid neid importima, et katta kasvanud nõudlust.

Kanade puurispidamise keelustamine on praegu suurima avaliku huviga kodanikualgatus Eestis. Toidupoed kirjeldavad seda kui viimaste aastate suurimat muutust tarbijakäitumises. Nõudlus vabapidamismunade järele on hüppeliselt kasvanud ning poed on pidanud kiiresti kohanema. See aga eeldab, et munatootjad kuulavad oma klientide soove.

Umbes 60 protsenti Eestis tegutsevatest jaekettidest on öelnud, et loobuvad täielikult puurikanamunade müügist ning lähevad üle õrre-, vabapidamis- ja mahepidamissüsteemist pärinevate munade müügile. Munatootjale on see puhtalt tark äriotsus kohaneda muutuvate turuoludega, mitte kandu maasse suruda ja pöidlaid pihus hoida, äkki ikka saab kanu puurides edasi piinata. See ei ole muudest teemadest rääkimata ka äriliselt jätkusuutlik lähenemine.

Riiklik heategu

Kanade puurispidamise keelustamine annaks ka riigi poolt ettevõtjatele selge suuna ja motiveeriks tootjaid oma süsteeme kaasajastama, et lõpetada lindude pidamine kitsastes traatpuurides, kus kana kohta on terveks eluks umbes A4 paberi jagu ruumi.

ETV "Pealtnägija" on 2023. ning 2024. aastal kahes saates kajastanud Eesti puurikanalate kohutavaid elutingimusi, massilisi vigastusi ning surnud linde. See on šokeeriv vaatepilt, millega silmitsi seistes ei ole raske valik eelistada kõrgema heaoluga vabapidamise mune.

Ühtlasi on ka põhjust kiituseks, et pärast "Pealtnägijas" kajastatud puurikanalate õõvastavaid kaadreid tulid Eesti inimesed kokku ning lühikese ajaga kogus petitsioon kanade puurispidamise keelustamiseks 21 421 inimese digiallkirja. Tänu sellele on valminud seaduseelnõu, mis lõpetaks umbes 600 000 linnu hetkel veel seadusliku piinamise.

Eesti on olukorras, kus on võimalik väga paljudele elusolenditele tohutult palju head teha, reageerinud kiiresti ja operatiivselt. Nüüd ootab suur hulk loomasõpru pikisilmi, milline on eelnõu edasine saatus.

Kanade puurispidamise keelustamine aitaks lõpetada viimased aastad kestnud turuanomaalia. See annaks munatootjatele kindla suuna jaekettide ning tarbijate ootustega kohanemiseks ning tagaks, et poed saaksid müüa kodumaist puurivaba toodangut, mitte ei peaks mune lähiriikidest importima.

Kellele Eesti munatootjad oma puurikanade munad müüa plaanivad, kui kogu ülejäänud Euroopa on puuridest loobumas?

Lähiriikides ja kogu Euroopas on suund selge: puuritootmise osakaal aina väheneb kuni puuridest täieliku loobumiseni. Eesti on hetkel munatootmises loomade heaolu tagamises Euroopa Liidus üks mahajäänumaid riike. Oleme EL-is teisel kohal peale Maltat kõige enam kanu puurides pidamise poolest.

Munatootjad on teatanud üleminekust puurivabale munatootmisele nii Lätis, Leedus, Poolas kui ka mujal. See tähendab, et lähiaastatel kukub puuris peetavate kanade munade turg kokku ning asendub tarbijate ja seega toidukaupluste mõjul puurivabade munadega.

Eesti munatootjate otsust teiste riikide eeskujul puuridest loobuda ei ole enam kuhugi edasi lükata. Vastasel juhul kannatab toidujulgeolek, Eesti munadega isevarustatuse osakaal ning loomade heaolu. Tarbijad on rääkinud, nüüd on tootjate kord. Riigi roll on selles erandlikus olukorras tootjatele tuge näidata ning seaduse tasandil kanade puurispidamine keelustada.