Eestis peeti eelmisel aastal statistikaameti andmeil peaaegu 580 000 munejat kana, kes munesid kamba peale kokku rohkem kui 188 miljonit muna. Seda on üle viie protsendi rohkem kui aasta varem. Suur osa neist munadest tulevad Valga- ja Põlvamaalt, kuhu on koondunud Harjumaal tegutseva Dava Foodsi järel suurimad munatootjad.

Valgamaal Tagulas asuvas Linnu talus mindi osaliselt puuri- ja vabapidamisega kanalatele üle juba 2023. aastal, mis tähendab et kolmandik sealsetest kanadest on õrre- ja vabapidamisel ja kaks kolmandikku puurides.

Linnu Talu juhataja Astre Jaaganti hinnangul on aga puurikana õnnelikum. "Sest neil on kõik käe-jala juures. Nagu inimene tahab, et vajuta nuppu, kõik tuleb, läheb. Nägite, tal on sööt siin, joogivesi siin, siis kõnnib edasi-tagasi, neil on kella pealt kõik olemas, puhkavad, magavad, seal on pesakast. Aga õrremajas pead üles minema, munema, alla tulema, sööma ja on neid nõrgakesi, kes kohe ei lähe ja jäävad kehvemaks," selgitas ta.

Aga mis eristab vabapidamise kana õrrekanast? "Sama süsteem, ainult et ta saab välja ka," sõnas Jaagant.

Eestis peetakse praegu umbes 80 protsenti kanadest munade tootmise eesmärgil puurides. Põlvamaal Rosmal tegutsev munatootmisettevõte soovis küll aastaid tagasi rajada Väimelasse õrrekana kanala, ent plaan jooksis kohalike vastuseisu tõttu liiva. Seega elavad kõik Eesti Muna 130 000 kana puurides. Sel on tootlikkuse kaalutlus.

"Tarnekindlus on Eestil umbes 50 protsenti vajaminemast, kui täna keegi otsustab, et aastaks 2035 ma ei tee seda investeeringut. See tähendab seda, et Eestis võib muna veel rohkem puudu tulla," ütles Eesti Muna tegevjuht Jüri Anepaio.

"Kui mina seda muna söön, kas ma saan vahet aru ka, milline muna milline muna on. Ma arvan, et ei ole vahet, sest sööt on sama. Söödast muutub ju maitse ükskõik mis looma puhul. Mitte kõndimise pärast ei ole muna maitsvam või mitte kvaliteetsem, vaid ikka sööda pärast," rääkis Astre Jaagant.

Plaanitav muutus tähendab, et liikumisvabadust tuleks kanadele juurde, aga puurid jäävad. Muna maitse ei muutu, aga muna läheb kallimaks.

"Investeeringu suurus ühe kana kohta on varieeruv, see on orienteeruvalt 30 eurost 50 euroni. Lõpptarbijale tähendab see seda, et Eestis kindlasti jääb mingi kogus Eesti muna. Kui Eestis lihtsalt keelatakse puurikanad ära, aga Lätis, Leedus, Poolas ei keelata neid ära, siis väga lihtne – tuuakse sealt seda odavamat muna sisse," ütles Anepaio.