Huvihariduse toetus on viie aastaga kolmandiku võrra kahanenud
Huvihariduse toetus on viie aastaga kolmandiku võrra kahanenud ning valdav osa huvikoolidest on koondunud suurematesse omavalitsustesse. Ekspertide sõnul on huviharidusel oluline roll sotsiaal- ja majanduskulude ennetamisel, mistõttu vajaks süsteem paremat riiklikku plaani.
Viimsi vallas tegutseva Martin Reimi Jalgpallikooli hingekirjas on üle 600 noore. Ühtlasi käibki koguni 66 protsenti Viimsi noortest mõnes ringis või trennis. Toetuste vähendamine on viinud selleni, et paljud huvikoolid, eriti spordikoolid püsivad jõukamate perede rahakoti najal.
"Kui viimased aastad on need toetused spordiklubidele jäänud sama paiga peale, siis elu on teinud järsult hüppeid üles ja lõpuks see kandub lapsevanematele ja ma arvan see piir on ikkagi väga lähedal, kus esimese asjana võetakse [laps] huviringist ära," rääkis jalgpallikooli juht Martin Reim.
Viimase viie aastaga on riiklikud toetused huviharidusele vähenenud erineval määral. 2023. aasta seisuga on näiteks Lääne maakonnas langus olnud neli protsenti, aga Saaremaal 60, Hiiumaal 50 ja Põlvamaal 49 protsenti.
Haljalas käib muusika huviringis umbes 20 õpilast ning paljud sõidavad igal nädalal Rakverre.
"Nad käivad siin õppimas seda, mida nad siin saavad õppida ja Rakveres kõike muud, mida siin ei saa," ütles Rakvere Muusikakooli ja Haljala huviringi juhendaja Mari Saamot. "Kui Haljala laps käib Rakvere Muusikakoolis, siis ta peab maksma oluliselt rohkem, sest vald nii palju muusikakoolis käimist ei toeta."
Et peale Tallinnaga piirnevate, nii-öelda kuldse ringi valdade pääseksid huvitegevuse juurde ka teised piirkonnad, peaksid riik ja erasektor tegema rohkem koostööd.
"Kuidas tagada riiklikult, et erahuvikoolid, tahaksid minna väljaspoole Tallinna ka tegutsema, teeksid näiteks harusid teistesse piirkondadesse ka. Et kuidas riik saaks seal appi tulla, sest paratamatult kui sa oled erahuvikool, sa sõltud sellest palju sul lapsi on," rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko.
Nii Kindsiko kui huvijuhid ütlevad, et huviharidus aitab ennetada noorte riskikäitumist, vähendades tulevikus eri valdkondade kulusid.
"Majanduslik mõju avaldub kaudselt ka selles, et kui huviharidus ikkagi hoiab ära noortel palju vaimseid probleeme, näiteks õpetab toime tulema sisemaailmaga, siis ka see on ju majanduslik kokkuhoid, et kui me päästame neid inimesi selle eest, et me ei vaja tulevikus nii palju psühholooge," sõnas Kindsiko.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Aktuaalne kaamera"