Tallinna lastehaigla palkas EMO järjekorra lühendamiseks lisaarsti
Tallinn püüab lastehaigla erakorralise meditsiini osakonna (EMO) ootejärjekorda lühendada lisaarsti palkamisega. Ühelt poolt pääsevad lapsed nüüd tõepoolest kiiremini arsti jutule, teisalt näevad arstid ohtu, et sellega harjutatakse üha enam inimesi ka kergemate tervisemuredega EMO-sse pöörduma.
Sellest nädalast on Tallinna lastehaigla EMO-s õhtuti ja nädalavahetuseti valves üks arst rohkem, et lapsed ei peaks nii kaua ootama. Seekord maksab arsti töötasu kinni linn.
Lisavalved teevad ära haigla enda lastearstid või residendid ja esimese kolme päevaga pääses kiiremini tohtri jutule 40 kergema tervisemurega last. Neist kahe seisund oli nii tõsine, et nad pidid jääma.
"Väga palju üle nelja lapse tunnis üks lastearst EMO-s ära vaadata ei jõua. Tavaolukorras seda tööd teeb üks arst, kes vaatab üle kõik need rohelise triaažiga pöördunud lapsed ja kui (kella) neljast kümneni tuleb siia 30 rohelise triaažiga last, siis need ideaalis võiks see valvearst ära vaadata. Nüüd ongi elu selle võrra lihtsam, et on teine arst kõrvaltoas veel, kes teeb täpselt sedasama tööd ja need lapsed jõuavad arstini rutem," rääkis Tallinna lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Liis Tõnisberg.
Roheline triaaž tähendab EMO-des kõige kergemaid tervisemuresid ning lastehaiglas on arsti sõnul üldjuhul tegu viirushaigustega, olgu siis nohu, köha, kõrvapõletiku või kõhugripiga.
"Kas on põhjendatud pöördumine – lapsevanema seisukohast on alati põhjendatud, aga see, mis tunne valvearstil on; see, kas kliiniliselt, meditsiiniliselt on põhjendatud sellel kellaajal sellesse kohta tulla, ma arvan, et suurem osa neist siiski võiks kuuluda perearsti vaatevälja," ütles Tõnisberg.
Ühest küljest on Tõnisberg rahul, et valvearstide töökoormus väheneb, teisalt on ta pisut mures.
"Suur hirm, mis meie maja personalil on, on see, et äkki inimesed saavad valesti aru sellest projektist ja hakatakse veel kergekäelisemalt pöörduma EMO-sse. Meie arvates nagunii juba pöörduvad, aga siis tullakse veel rohkem ja me korraldame endale patsientide uputuse, millega me ikkagi hakkama ei saa," nentis Tõnisberg.
Kui seni on Tallinna lastehaigla erakorralise meditsiiniosakonnas olnud väga palju tööd talviti, viiruste hooajal, siis nüüd on tohtritel käed-jalad tööd täis ka suviti.
Perearst Diana Ingerainen on Tallinna algatuse suhtes enam kui kriitiline.
"Tegelikult see on patsiendi ohutuse teema. Kui me paneme tippspetsialisti tegelema nende asjadega, millega saaks hakkama pahatihti pereõde ja me paneme (sellega) kinni lastearsti, kes on välja õpetatud või omab pädevust tegelda väga keeruliste situatsioonidega – kui tuleb situatsioon, siis see arst on kinni, ta on ülekoormatud muude tegevustega," lausus Ingerainen.
Ingerainenile jääb arusaamatuks, millist probleemi pealinn lisavalvearsti eest tasudes üldse lahendada püüab. Tema sõnul on EMO arstid kergemate tõbistega tegelemisest täiesti kurnatud, samas tuleb neil seda teha.
"Küsimus on selles, et miks haiglad peavad nii palju patsiente läbi laskma, miks ei ole võimalik teenida haiglal normaalset tulu normaalse patsiendivooga," ütles Ingerainen.
Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase sõnul on üheks EMO-de ülekoormatuse põhjuseks perearstiabi ebaühtlane tase.
"Seadus täna ei keela perearstil olla avatud õhtuti, aga millegipärast kõik inimesed teavad, et perearsti juurde pärast kella 16 ei pääse. See on siis perearstide valik," lausus Tallinna abilinnapea Karl Sander Kase.
Kase sõnul on õige, et mitte iga tervisemurega ei peaks kohe minema EMO-sse, aga nii inimeste teadlikkuse tõstmine kui ka perearstiabi kättesaadavuse parandamine võtab aega. Samas EMO järjekordade probleemi on vaja lahenda kohe.
Abilinnapea sõnul on üheks võimaluseks inimesi näiteks kõrgema visiiditasuga EMO-dest eemale peletada, teine variant on neid nii nügides ja alternatiive pakkudes mujale suunata.
"Mina arvan, et nügimine ja leebem võimaluste loomine järjekordi lühendada on õigem. Mitte et me hakkame inimesi jõuga EMO-dest välja suruma. /.../ See, kui keegi läheb külmetushaigusega EMO-sse – kindlasti see ei ole õige koht. Aga kui külmetus tuleb reede õhtul ja nädalavahetusel ta perearsti juurde ei saa ja palavik ainult tõuseb, siis lapsevanema murele tuleb ikkagi lahendus leida. See mõistlik tasakaalupunkt ongi, et see laps ei istu EMO järjekorras viis või kuus tundi, vaid istub kaks või kolm. Ma arvan, et see on see tasakaalupunkt," rääkis Kase.
Neli aastat proovis Tallinn EMO ja kiirabi koormust vähendada makstes kinni lastearsti koduvisiitide tegemise nädalavahetuseti. Keskelt läbi käis lastearst kodus viie lapse juures ja täna tunnistavad nii linn kui ka lastehaigla, et kõige mõttekam ei arsti tööaja ega ka linnaraha kasutamise see projekt polnud.
Milliseks kujuneb esmaspäevast käivitunud lisavalvearsti projekti saatus, selgub aasta lõpus. Maksma läheb see katsetus Tallinnale 200 000 eurot.
Toimetaja: Marko Tooming