Tallinn on alates 2024. aasta augustis pidanud riigiga läbirääkimisi liitmaks linnale kuuluvad Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja riigile kuuluvav Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) üheks asutuseks. Seejuures on linna seisukoht olnud algusest peale konkreetne: Tallinna tingimus on, et lisaks linna rahalisele panusele peab ka riik olema valmis kaasomanikuna rahastama uue meditsiinilinnaku ehitust.

Ilma selle kindlustunde ja vastastiku mõistmiseta oleks tulemus, et tekib riigi ja linna osalusega haigla, milles mõlemal osanikul peaksid olema justkui kohustused, aga üks osapool teatab hiljem tagantjärele, et mingit kokkulepet või investeeringuplaani tegelikult ei olnudki. Seda nägime paraku 2022. aastal, mil Reformierakond tervisevaldkonna investeeringule kriipsu peale tõmbas.

Pärtel-Peeter Pere kirjutab arvamusloos, et just praegu on tekkinud võimaluste aken haiglate liitmiseks ning riik vs linn vaidlus on justkui protsessi venitanud. Ma olen temaga nõus, kuid küsimus ei ole selles, kes on opositsioonis või koalitsioonis. Küsimus on selles, et valitsus pole soovinud küsimust sisuliselt arutada.

2024. aasta augustis seadsime riigiga koos sihiks, et selgus suurt meditsiinivaldkonda puudutavas reformis tuleb saavutada 2024. aasta oktoobriks. Vahepeal toimusid arutelud ning ettepanekud töörühma tasandil. Paraku tulemuseni ei jõutud.

Alles 2024. aasta detsembris jõudsime selleni, et valitsuse tasandil kiideti heaks "Haiglavõrgu arengusuunad aastaks 2040" (Vastu võetud 19.12.2024), milles on välja toodud ka uue meditsiinilinnaku rajamine (vt lisa 1 ja lisa 4). Otsuseni jõudmiseks astusime linnapeaga samme selleks, et riigi poolt protsessi kiirendada. Seejärel saime sõnumi, et valitsus jõuab aruteluni veebruaris.

Kuna ka siis tulemuseni ei jõutud, asusime linna poolt tegema ettevalmistusi ainult Tallinna linnale kuuluvate haiglate ühendamiseks. Seejuures jättes akna avatuks riigile protsessiga liituda.

3. veebruaril 2025 toimus Tallinna linnavalitsuse kabinetiistung, kus otsustati alustada tegevusplaani ettevalmistamisega, mis puudutab Tallinna linnale kuuluvate haiglate konsolideerimist. Otsuse juures oli ka klausel oodata ära valitsuse seisukoht seoses PERH-i kaasamisega protsessi ning ühes sellega ka valitsuse seisukoht uue meditsiinilinnaku finantseerimise küsimuses.

Sellele järgnes info, et valitsus arutab küsimust aprillis. Nüüd on käes maikuu, kuid riigi otsust jätkuvalt ei ole.

Murettekitavam on seegi, et isegi arutelu ei ole toimunud, et kaaluda erinevate lahenduste poolt ja vastuargumente. Selle asemel on meedia vahendusel üritatud segadust tekitada, mille viimane näide on Reformierakonda kuuluva sotsiaalministri Karmen Jolleri kommentaar, mis üritab jätta mulje nagu oleks kaks konkureerivat "strateegiat". Seda vaatamata asjaolule, et tema enda kolleegid on heaks kiitnud haiglavõrgu arengusuundade dokumendi, kus räägitakse uue meditsiinilinnaku rajamisest.

Tegelikkuses on Tallinn teinud väga suure osa eeltööst. Me oleme pakkunud riigile välja rahastusmudeli uue linnaku finantseerimiseks. Oleme arvutanud välja ka n-ö taristuinvesteeringute alternatiivkulu, et panna valitsust mõistma tervishoiuvaldkonna tulevikuvajadusi.

Oleme jätkuvalt valmis enda head nõu ja ettepanekuid pakkuma, kuid vähim, mida tervishoiuvaldkonna eest vastutav riik teha saab, on neid küsimusi ka poliitilisel tasandil päriselt kaaluda. Tallinn ei palu almust, vastupidi, me oleme valmis ise andma endale väärilisele panuse, kuid eeldame sama ka potentsiaalse ühendhaigla teiselt osanikult, st riigilt.

Selge on see, et asutuste konsolideerimine tervishoiuvaldkonnas hõlmab endas potentsiaalselt kasu ning ressursi tõhusamat kasutamist. Seda nii personali, IT- kui haldusküsimustes. Seetõttu on linn väljendanud ka põhimõttelist valmisolekut haiglate konsolideerimiseks. Elevanti toas aga ei tasu lõputult ignoreerida. Ei saa olla nii, et Tõnu ja Mari asutavad ühise ettevõtte, kuid kõiki investeeringuid puudutavad arved maksab kinni Mari. Just selle tõttu protsess nii pikalt veninud ongi.

Lähtudes seni meedias ilmunud kommentaaridest tundub selge, et poliitilisel tasandil on hetkel võimalik edasi minna linnale kuuluvate haiglate liitmisega.