Riik hakkab HEV-laste koole ühtse juhtimise alla viima

Haridus- ja teadusministeerium soovib alates 2025/2026. õppeaastast ümber korraldada osa riigi pidamisel olevate hariduslike erivajadustega laste koolide juhtimise. Hinnanguliselt annavad muudatused aastas kokkuhoiuks 300 000 eurot.
Õpilaste arv riigi pidamisel olevates hariduslike erivajadustega (HEV) laste koolides on aja jooksul kahanenud. Seesuguseid koole vähese õpilaste arvu tõttu riik siiski sulgeda ei soovi ja nii tuleb hakata neid haridusasutusi üksteisega liitma ehk ühtse juhtimise alla viima, ütles ministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna juhi Raivo Trummal.
"Peamised eesmärgid ongi tõhustada juhtimist, vähendada bürokraatiat ja pisikeste eraldi olevate koolidega kaasnevat asjaajamist niimoodi, et kõik kooli töötajad saaksid keskenduda õppe- ja kasvatustööle," selgitas Trummal.
Esialgsete prognooside järgi säästetakse juhtimiskuludelt ümberkorralduste tulemusel 300 000 eurot igal aastal, mis võiks jõuda lastega tegelevate inimeste palkadesse ja värbamisse.
Plaani järgi liidetaksegi nii 1. juulist näiteks Tartu linnas Emajõe kool ja Hiie kool. Juba viimased ligi kümme aastat juhib koole sama direktor. Koolijuhi Kristel Metsa sõnul on ka juriidiliselt koolide liitmine vajalik samm.
"Kuna Emajõe kool on nii väike, siis ei ole meil võimalik pakkuda ka töötajatele tihti täiskoormusega tööd. Juba see on üks põhjus, miks see koolide ühendamine loob võimalusi paremateks töötingimusteks ja võimalus saada spetsialistidel täiskohaga tööd," märkis Mets.
Mets lisas, et ühinemise tulemusena jäävad lähiaastatel õppetegevused toimuma siiski eri hoonetesse. Umbes nelja-viie aasta pärast aga kolitakse kogu koolipere siiski n-ö ühe katuse alla.
"Perspektiiv on niimoodi, et õppetegevus koondatakse praegustesse Hiie kooli hoonetesse pärast seda, kui nad on nüüdisajastatud ja kohandatud ka vastavalt erivajadustele. Emajõe koolil on suisa kaks hoonet Tartu kesklinnas, mis kumbki pole ehitatud koolimajaks ja samuti ei ole meil sobivat õueala nägemispuudele."
Uue õppeaasta alguseks ehk sügiseks soovib ministeerium ühendada ka praegu seitsmes maakonnas asuvad seitse 24 kuni 48 õpilasega väikekooli, mis samuti mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Trummali sõnul on praegu pooleli arutelud, kuidas ka füüsiliselt üksteisest kaugel asuvaid koole saaks ühtselt juhtida.
"Ühe asja oleme selgeks saanud, et ühel koolil ei saa olla seitset juhti. Üldjoontes jääb see süsteem ikkagi selliseks, et kuskil peab olema ilmselt see tuumikmeeskond, kes seda keskset ülesannet täidab. Koha peale jääb ilmselt mõnele töötajale lisaülesanne, mis on selle n-ö lokaalse juhtimisega siis seotud: vaatab, et kõik tuled oleksid kustutatud ja toad oleksid koristatud, aga ta ise seda ei korralda ja neid lepinguid ei sõlmi ja nende kõige eest nii süvitsi ei vastuta," pakkus Trummal.
Endise haridusministri Tõnis Lukase sõnul seitsme kooli ühise juhtimise alla viimine rahalist kokkuhoidu kaasa ei too.
"Loomulikult ei anna see rahalist kokkuhoidu juhul, kui tehakse selle järgi, nagu on öeldud, et õpilastele ja õpetajatele see midagi ei tähenda ja koolid jäävad ühtse juhtimise all eksisteerima. Rahaline kokkuhoid võiks olla siis, kui osa kinnisvara müüakse, kui koolide arvu vähendatakse," selgitas Lukas.
Trummal ütles, et seitsme kooli ühtse juhtimise alla viimine ei too aga kaasa ühtegi kolimist füüsilises mõttes.
"Nad jäävad ikkagi tegutsema sinna, kus nad täna on. Selline koduläheduse printsiip on ikkagi väga põhiline ja me tahaksime, et õpilastel oleks võimalik ja kättesaadav ka kodus elamine ja see välistab sellise õpilaste ühte kohta kokku toomise."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi