Tartu rajab Siuru kultuurikeskuse keldrikorrusele linna esimese varjendi

Tartu linn otsustas rajada varjendi tulevase südalinna kultuurikeskuse keldrikorrusele. Varjendi loomiseks tuleb linnal muuta aga olemasolevat Siuru projekteerimislepingut. Tartus pole praegu ühtegi varjendit, varjumiskohti on linnas kokku aga 23.
Siurusse varjendi või varjumiskohtade rajamisest on juttu olnud varemgi, kuid algsete projekteerimistööde mahus varjendi projekteerimise nõuet siiski polnud. Nii korraldaski Tartu linn pea kaks aastat tagasi riigihanke südalinna kultuurikeskuse projekteerimiseks ilma varjendinõudeta. Riigihanke tulemusel sõlmiti toona 5,4 miljoni euro suurune leping osaühinguga Kolm Pluss Üks.
Praegu, kui linn on otsustanud Siurusse varjendi siiski rajada, tuleb linnal muuta ka olemasolevat projekteerimislepingut.
"Tartu linn, kui alustas Tartu südalinna kultuurikeskuse projekteerimist, ei omanud infot, millisel määral peaks avalikes hoonetes olema, kas varjumiskoht või varjendeid. Ka tänaseks ei ole Eestis veel täpselt selge, sest vastavat õigusakti pole veel vastu võetud, aga ilmselgelt see nõue tulevikus tekib. See nõue on olemas Soomes, mida analoogsete objektide puhul kasutatakse, on varjendi maht keskeltläbi üks protsent hoone kasulikust pinnast ja seetõttu siis Tartu linn leidis, et on täna mõistlik minna edasi varjendi projekteerimisega," ütles Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson.
Soome normide järgi saab Siurusse loodava varjendi suuruseks ligi 240 ruutmeetrit ja varjendisse mahuks kuni 315 inimest. Varjend asuks keldris.
"Ta tuleb uueturu tänava poolsesse ossa, ehk siis Kaubamaja poolsesse ossa, kus on väljapääs, ramp, et oleks vajadusel võimalik evakueeruda. On tagatud generaatori võimekus, elekter on tagatud, eraldi ventilatsioonilahendus, eraldi väljapääsud," lausus Jürgenson.
Soome eeskujul on varjendil mitu funktsiooni. Siuru varjendit kasutatakse muudel juhtudel paarisaja jalgratta parkimise alana. Kokku läheb varjendi projekteerimine koos hoone ehitussüvendi eelprojektiga maksma ligi 54 000 eurot. Varjendi ehitusmaksumus selgub riigihanke käigus.
Lisaks varjendile jäävad Siuru maa-alune parkla ja muud seal asuvad ruumid avalikuks varjumiskohaks nii nagu ka Tartu kesklinna kahe suurema kaubanduskeskuse maa-alused korrused. Lõuna-Päästekeskuse varjumiskohtade nõuniku Maarja- Liis Lapriku sõnul tasub meeles pidada, et varjumiskoht ei ole varjend.
"Lööklaine, purustuse ta võtab kinni, killud hoiab kinni. Ja varjend on siis juba erikonstruktsioonil ehitis või ruum hoones sees ja sinna on ettenähtud näiteks juba spetsiifilised ventilatsioonisüsteemid ja kõik muud sellised lahendused," rääkis Laprik.
Praegu pole Tartus ühtegi varjendit. Avalikke varjumiskohti on aga kogu linna peale kokku 23 ja see nimekiri täieneb. Praegused varjumiskohad mahutavad umbes kolmandiku linnaelanikest ehk ca 35 000 kodanikku. Tihedamalt on varjumiskohti kesklinna piirkonnas.
"Meil on tegemist üldjuhul maa all paiknevate ruumidega - keldrid, soklikorrused -ja nad paiknevad erinevates hoonetes. Mõned on koolihoonetes, mõned on kaubanduskeskustes. Tegelikult on alati soovitus püsida, varjuda selles hoones, milles viibitakse, kui see õhusireen või õhuteavitus tuleb sms-ina, et ei hakkaks keegi kuhugi kilomeetrite kaugusele avalikku varjumiskohta otsima minema, vaid varjub näiteks enda kodus keldris," rääkis Laprik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov