Voog: negatiivne majanduskliima tagab toetuse opositsioonierakondadele
Üldine negatiivne majanduskliima ja maksutõusude realiseerumine tagavad jätkuva toetuse opositsioonierakondadele, ütles Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog reitingute erisaates. Erakondade toetusnumbrite tagamaade üle arutlesid koos Voogiga veel ERR-i ajakirjanikud Anvar Samost ja Urmet Kook.
Kantar Emori aasta esimese küsitluse tulemuste kohaselt juhib erakondade reitingute edetabelit jätkuvalt Isamaa, mille toetus oli 26 protsenti. Kuises võrdluses õnnestus toetust veidi kasvatada Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja EKRE-l.
Aivar Voog ütles, et üldine negatiivne majanduskliima tagab koalitsioonierakondadele madalama toetuse. "Koalitsioonierakondadele on kogu see kontekst, see üldine majanduspoliitiline kliima negatiivne. Nendele see garanteerib madalseisu reitingutes. Ja opositsioonile on praegu taust positiivne. Ja sellest on praegu võitnud kõige enam Isamaa. Talle pole lähedast konkurentigi. Kui on lähedane konkurent, siis on ka ebastabiilsus suurem. Siin on selge vahe Isamaal ja EKRE-l. Ja Keskerakond tegutseb üldse oma nišis," ütles ta.
Kook arvas, et Isamaale on erinevate maksuotsuste tõttu selline toetus tagatud veel pikaks ajaks.
"Täpselt nii. Ja selline olukord on soodus Isamaale. Neil pole praegu ka sisemisi vastuolusid, vastupidi - aeg-ajalt tuleb uudiseid, et keegi on jälle Isamaaga liitunud," ütles Voog.
Anvar Samost tõstis esile lähenevaid kohalike omavalitsuste volikogude valimisi ja märkis, et mingil hetkel hakkavad erakonnad nähtavamat valimiskampaaniat tegema. "Tekib küsimus, kuidas see hakkab jõujooni muutma. Kui Keskerakond teeb Tallinnas korraliku tulemuse, siis ka nende üleriiklik toetus võib kasvada. Eesti 200-le kohalikud valimised tõenäoliselt midagi head ei tõota," rääkis Samost.
Voog lisas, et valimistega seoses on näiteks Parempoolsetel võimalus rohkem pildile saada. Reformierakond, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond on tema sõnul Tallinnas valimiste kontekstis sarnases seisus.
Urmet Koogi sõnul on Keskerakonna jaoks oluline küsimus, kas nad on järgmises Tallinna koalitsioonis. "Kui ei ole, siis võib see neile karuteene teha. See võib panna külge teatava luuseri kuvandi," ütles Kook.
Samost osutas, et samas võidakse koalitsioonist Keskerakond kui valimiste võitja ka välja jätta ja see omaks juba teistsuguseid mõjusid toetusele.
Kook küsis, kas teised saates osalejad mäletavad aega, kus valitsuses on partei kelle toetus on pikalt kolme, nelja protsendi ümber, pidades silmas Eesti 200.
Voog meenutas, et sarnases seisus võis olla Res Publica või Rahvaliit.
Samosti hinnangul võib see olla ikkagi poliitajaloo rekordiga.
Voog hoiatas, et sellised pikaajalised madalseisud erakonna toetusele hästi ei mõju.
Kook märkis, et palju sõltub sellest, kuidas lähevad Eesti 200 jaoks valimised Tallinnas ja Tartus. "Kui nad mõlema linna volikogust peaksid välja jääma, oleks see selle erakonna edasise eksistentsi jaoks väga põhjapanev," ütles Kook.
Voog rääkis, et Eesti 200 jaoks teeb olukorra veel keeruliseks asjaolu, et Parempoolsed on napsanud endale rolli, kus nad pakuvad justkui parempoolse maailmavaate alternatiivi nendele erakondadele, kes sama maailmavaadet valitsuses viljelevad. Enne oli sellises alternatiivi pakkuja rollis Eesti 200.
Samosti sõnul segab Eesti 200 toetuse tõusu kõige rohkem Reformierakond. Ta tõdes ka seda, et Reformierakonna kui peaministrierakonna toetus on koalitsioonis viimane, mis hävib, enne langevad koalitsioonipartnerite toetused.
Parempoolsete puhul tõi Kook probleemina välja, et nende toetus on suurem meessoost valijate seas. "Majanduse ja rahanduse teemad. Nad ei ole eriti rääkinud sotsiaal- ja kultuuripoliitikast. Toetus on madal ka muukeelsete seas," lausus Kook.
"Nad peaksid suutma järgmise sammu astumiseks erakonna arengus jõudma ka teiste valijateni," lisas Kook.
Voog lisas, et Isamaa sai sellise sammuga hakkama, nad suutsid valijaskonda laiendada. Samost ütles, et Isamaa toetus muukeelsete seas on 10 prostenti. "Ma ei mäletagi nii kõrget muukeelsete toetust Isamaal," sõnas Samost.
Voog tõi veel välja, et sotside seas on samuti hakanud muukeelsete toetus taastuma. Sellele võisid tema sõnul avaldada mõju Narva sündmused, kus seoses linnapea koha ümber toimuvaga oli pildis sotside liige Katri Raik.
Rääkides EKRE toetusest, ütles Kook, et seda on taastanud need valijad, kes vahepeal liikusid EKRE-st lahkulöönutest moodustatud ERK-i taha. Ent pärast Ants Froschi ja Henn ERK-ist lahkumist osad valijad liikusid tagasi.
Samosti sõnul üritas EKRE toetuse kasvatamiseks kasutada Donald Trumpi saamist USA presidendiks. Kook tõdes, et nad on Trumpi kuvandiga end taas veidi pilti mänginud ja tekkinud on teatav sisemine optimism.
Samost vastas sellele, et see optimism tuleneb sellest, et ERK-il on läinud erakordselt halvasti. "EKRE on kaotanud alates suurest obstruktsiooni lainest sihi ja otsib seda jätkuvalt. Mulle näib, et nad ei ole oma paari aasta tagust sõnumi selgust kätte saanud. Võrumaa valijale Trumpi mütsi pähepanekust ei piisa," lausus Samost.
Kook soovis rääkida veel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetuse tõusust.
Voog ütles, et sotside toetuse tõus võib olla juhuslik. "Tõus toimus noorte seas, kelle eelistused käivad pidevalt üles-alla. Stabiilsem tõus võis olla muu rahvuse seas," lausus Voog.
Koogi sõnul on sotsid suutnud välja mängida ka selle, et valimisseaduse muutmise debati ümber on nemad n-ö halli passi omanike kaitsjad.
Voog toonitas, et Keskerakonna positsioon siin nii palju ei võida, sest nemad ei ole selles protsessis otsustajad.
Samost samas tõi välja, et Norstati uuring näitab sotside jaoks nõrgenevaid numbreid. "Nende jaoks on kõige rõhuvam maksutõusudega seotud küsimuste vastutus," ütles Samost.
Kook rääkis veel ministrite usaldusväärsuse küsimusest. Ta märkis, et kõige rohkem usaldatakse kaitseminister Hanno Pevkurit (RE), kõige ebapopulaarsemad aga majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo (RE) ja regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman (SDE).
"Sellest ei piisa et saad ministriks ja paari kuuga saad tuntuks," kommenteeris Voog. "Vähene populaarsus takistab ka ideede mõjusust ja ideede laiadesse massidesse viimist," lisas ta.
Samost avaldas Keldo ja Hartmani madala toetuse üle imestust ja ütles, et nende rollid tulenevalt oma ametite iseloomust on tegelikult poliitilise profiidi lõikamiseks suurepärased.
Põhjust muret tunda on Samosti sõnul ka peaminister Kristen Michalil. "Ta on viimastel nädalatel olnud rabe ja närviline," ütles Samost. Ta ütles, et loodud vastasseis keskerakondlase Anastassia Kovalenko-Kõlvartiga ei ole tulnud Michalile kasuks. "See on kasuks tulnud Kovalenko-Kõlvarti tuntusele. Miks seda vastasseisu Michalil vaja on olnud, on arusaamatu," ütles Samost.
"Üleskutse viia kaitsekulutused viiele protsendile on tunnistus momendist, kus Michal on sunnitud tõdema, et kriis ei lase valitseda. See (kaitsekulude viiele protsendile viimine) on valijate jaoks kindlust sisendav sõnum. Valitsuse sees tähendab see seda, et kogu maksundus ja riigieelarve on uuesti lahti," rääkis Samost.
Kook lisas, et Michal siiski ju ütles, et maksutõusud ta välistab. Samosti hinnangul ei ole see lihtsalt realistlik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov