Tõnis Saarts: Isamaa tee valitsusse
Isamaa valitsusse kutsumise perspektiiv sõltub Isamaa tulemustes kohalikel valimistel, majandusprognoosidest ja paradoksaalsel kombel Eesti 200 saatusest, märgib Tõnis Saarts Vikerraadio päevakommentaaris.
Alanud poliitika-aasta üks intrigeerivamaid küsimusi on, et kas erakond Isamaa leiab end aasta lõpuks valitsusest või tuleb meil veidi veel oodata.
Katalüsaatoriks Isamaa valitsusse siirdumisele võivad osutuda sügisesed kohalikud valimised. Viimaste tulemused otsustavad, kas Isamaal on strateegiliselt õige hetk ka riigi tasandil ohjad enda kätte haarata ning kas Reformierakonnal on üldse valmidust neid Stenbocki majja läbirääkimislaua taha kutsuda.
Isamaa valitsusse kutsumise perspektiiv sõltub kolmest suurest tegurist: Isamaa enda tulemustes kohalikel valimistel, majandusprognoosidest ja viimaks paradoksaalsel kombel Eesti 200 saatusest.
Kui Isamaa teeb kohalikel valimistel hea või isegi üle ootuste hea tulemuse, siis näitab see, et nende opositsioonistrateegia toimib. Valitsusvastutuse võtmiseks riigi tasandil oleks sel juhul veel liialt vara. Kuna valitsuslaua taga tuleks nagunii teha ka ebapopulaarseid otsuseid, siis oleks paratamatu, et osa praegusest Isamaa mitmekesisest toetajaskonnast pettub ning hakkab kiikama teiste paremerakondade poole.
Kui aga valimistulemus parteid ei rahulda, siis ilmselt mõeldakse tõsisemalt, kas suurem nähtavus riigi tasandil ei tuleks pikemas perspektiivis siiski kasuks. Viimast eriti siis, kui sügisene majandusprognoos osutub pigem järgmiste aastate suhtes optimistlikuks. Isamaa ei lähe kindlasti valitsusse kärpima ja makse tõstma, vaid ikka n-ö korrigeerima varasemate Reformierakonna valitsuste katatroofilisi vigu.
Kolmas oluline muutuja on Eesti 200 saatus. Eesti poliitikas on seni kehtinud selge seaduspära, et parteil, mis hävib kohalikel valimisel, järgmisesse riigikogu koosseisu enam asja pole. Nii läks rohelistega ja Vabaerakonnaga ning praegu ma ei näe, et Eesti 200-l oleks sisemisi ressursse, et seda seaduspära väärata või uhkelt eirata.
Mida see tähendab praeguse võimukoalitsiooni jaoks? Kui Eesti 200-le terendab juba kindel valimiskaotus, siis võib hakata nende fraktsioon riigikogus isegi enne oktoobrikuiseid valimisi laiali pudenema. Valimiskaotuse šokk tõstaks partei lõpliku murenemise tõenäosust veelgi.
Peaminister Kristen Michal võib seetõttu end ühel hetkel leida juhtimas vähemusvalitsust või õhkõrna enamusega koalitsiooni. See kindlasti tõstab oravate valmisolekut vahetada ebakindel Eesti 200 välja uue ja stabiilsema partneri vastu. Tänu Keskerakonna nõrgenemisele ongi ainukese potentsiaalseks valikuks jäänud Isamaa.
Niisiis, kui kõik kolm nimetatud tingimust realiseeruvad – Eesti 200 laguneb, majandusprognoos on hea, kuid Isamaa enda tulemus kohalikel valimistel on oodatust kahvatum –, on Isamaa suundumine aasta lõpuks valitsuskoalitsiooni võrdlemisi tõenäoline.
Kui käiku läheb vaid mõni eespool nimetatud tingimustest, siis on lõpptulemus lahtisem. Näiteks, kui Eesti 200 küll laguneb, Isamaa teeb korraliku valimistulemuse, aga majandusprognoos on pigem vähe lootust andev, siis on neil mõistlik lasta Reformierakonnal omas mahlas ja vähemusvalitsust juhtides edasi praadida.
Kui Isamaa valimistulemus tuleb oodatust kehvem ja ka riigi majandusperspektiiv pole kiita, siis on Isamaal tõsine mõtlemiskoht, et millal ja kas üldse Stenbocki maja ukse poole kiigata.
Pole ka välistatud, et Eesti 200 leiab lõpuks abistava õlekõrre Parempoolsetega liitumise näol ning praegune võimuliit jätkab uue koalitsioonilepinguga, kus Parempoolsete seltskond lihtsalt mõne endale olulise märgilise lubaduse sisse surub.
Seega tuleb taas üsna põnev poliitika-aasta, mil kohalike valimiste tulemused ei too mitte ainult võimuvahetust kohtadele, vaid võivad päädida hoopis suuremate nihetega meie poliitikaelus ja valitsemises.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Kaupo Meiel