Oja: erakorraline pensioni tõstmine on tekitanud indekseerimises probleeme
Majandusteadlane Kaspar Oja rääkis, et praeguse pensionide indekseerimise süsteemi järgi ei pruugi pensionid palkadega võrdselt kasvada. Varasemad erakorralised pensionide tõstmised on põhjustanud olukorra, kus pensionid kasvavad palkadest kiiremini.
Oja rääkis "Terevisioonis", et Eesti riigieelarves on indekseeritud kulusid üsna vähe ning suurema osa moodustavad hoopis varem kokkulepitud kulud.
"Palju on räägitud pensionidest, teatud palgad, osa subsiidiume on indekseeritud. Aga seal kõrval on hulk kulusid, mis on ette antud varasemate kokkulepetega – nende osa on palju suurem," ütles Oja.
"Ma arvan, et eelarve puhul pigem peakski rääkima nendest kuludest, mis on ette antud," sõnas Oja. "Indekseerimine puudutab küllaltki väikest osa. Muidugi indekseerimine on selles mõttes oluline, kuna ta puudutab pensione. Pensionid on eelarvest küllaltki suur osa, mis on ka paljude jaoks emotsioonidega seotud."
Saatejuht Liisu Lass märkis, et enne pensionide indekseerimist lubasid poliitikud valimistsükli ajal pensione tõsta.
"Jah, ja see tegelikult on nii jäänud," sõnas Oja.
Oja selgitas, et indekseeritud pensionid annavad inimesele kindlusetunne, kui palju pension kasvab. "Kui meil on pensionipõli kaugel, siis võime enam-vähem arvestada, missugune meie pension kunagi olema saab, kui järgitaks neid pensionide tõstmise reegleid."
Indekseerimise probleem näib olevat nendes perioodides, kui pensionit on indekseerimise asemel erakorraliselt tõstetud, märkis Oja.
"Kui seda pensioniindeksit vaadata, siis ta sõltub mineviku palgakasvust ja inflatsioonist. Sotsiaalmaksu kaudu palgakasvust. Sellega on niisugune probleem, et kui palgakasv väga palju kiireneb, siis pensione arvestatakse mineviku palgakasvu järgi ja pensionid jäävad palgakasvust maha. Kui aga toimub majanduse jahtumine, siis pensionid võivad minna palgakasvust mööda," rääkis Oja.
Saatejuht küsis, kas praegu on selline olukord tekkinud.
"Kui me mõtleme näiteks viimaste majandusprognooside peale, siis need näitavad seda, et reaalpalk ilmselt kasvab, aga kuna ka mingid teised maksud kasvavad, siis neto reaalpalk tegelikult pärast makse ei pruugi inimestel kasvada. Samas neto kasutatav tulu kasvab, kuivõrd intressimäärad langevad ja ka pensionid kasvavad kiiremini kui palgad tõenäoliselt. Hetkel me näeme seda olukorda, kus teised tulud kasvavad ilmselt palkadest kiiremini."
Paar aastat tagasi oli Oja sõnul vastupidine olukord. "Palgad minevikus kasvasid aeglasemalt ja tõsteti pensione osalt selleks, et pensionid ei jääks nii väga palgakasvust maha, et pensionäride ostujõud ei alaneks. Siis oli sellel teatav sotsiaalne põhjendus olemas, miks seda teha."
Oja sõnul võib pensionide indekseerimise probleem olla selles, kuidas seda indeksit arvutatakse.
"Osa näitajate puhul kasutatakse indekseerimisel seda, et sihitakse mingisugust väärtust, mingit suhtelist struktuuri ja siis lühiajaliselt ennustatakse seda. Näiteks tööandjad ja ametiühingud lepivad kokku miinimumpalgas niimoodi, et neil on mingi sihtväärtus ja siis nad teevad lühiajalise prognoosi."
"Seal on põhiliselt kaks komponenti," lausus Oja. "Üks komponent on pikaajaline ootus suhtarvuna – korrigeerimine selle suhtes. Teine komponent on lühiajaline kasv, mida nad prognoosivad vastavalt majandusprognoosidele. Võib-olla kui midagi sellist võtta ette ka pensionide puhul, siis ei tekiks neid perioode, kus on vajadus ühekordselt pensioni suurendada ja siis see ühekordne pensionide suurendamine jääb igavesti sinna sisse."
Tööandjad on varem tähelepanu juhtinud, et riigiteenistujate palgakulud on kasvanud majandusest kiiremini. Saatejuht küsis, milline komponent peaks kõrgemate riigiteenistujate palkade indeksis muutuma.
"Siin ongi see probleem, et kui niimoodi öeldakse, siis mõeldakse sageli reaalselt majanduskasvu ehk pärast inflatsiooni mahaarvamist. Aga tegelikult nominaalne majanduskasv on meil kogu aeg olnud küllaltki arvestatav. Ettevõtete käibed on kasvanud, inimeste palgad on kasvanud, kasumid on kasvanud. Ja pensionid on ka nominaalne näitaja. Tegelikult pensionid peaksid kasvama koos nende ülejäänud nominaalsete näitajatega iseenesest."
Oja rõhutas, et indekseerimises ei ole otseselt midagi valesti. "Pigem on valesti see, et vahepeal tõsteti pensioni indeksist kiiremini ja nüüd see mineviku ühekordne pensionitõus püsib selles pensioniindeksis sees ega kao sealt kunagi ära."
Ta rääkis, et kui keerata tagasi mineviku pensionitõusud, siis oleks võimalik viia struktuur endisele tasemele. "Kas see aga mõistlik on – see on eraldi küsimus. Me teame, et üldiselt vaesus Eestis on üsna pensionäride nägu ja ilmselt see ongi valdkond, kuhu pigem on raha juurde vaja."
Saatejuht küsis, kas Eestis võib näha olukorda, kus toimub indeksite muutmine või neist loobumine ning kus pensionide ja kõrgemate riigiteenistujate palgatõus hakkab sõltuma poliitilisest otsusest.
"Ma arvan, et võib-olla oleme viimastest aastatest õppinud, et mingisuguse struktuuri jälgimine võiks olla isegi mõistlik," vastas Oja. "Aga ühekordsete järskude tõusudega oleme seda natuke rikkunud."
Oja rääkis, et avaliku sektori palkades on tehtud tagantjärele suuri palgatõuse, kuna mõnel aastal on need tegemata jäänud. "Mis tähendab seda, et me jooksvalt ei saanud aru sellest, missugused tegelikult need avaliku sektori kulud on. Kui tekkisid erakordsed maksutulud, siis sellega tekitati uusi püsivaid kulusid juurde, kuigi tegelikult piltlikult öeldes oleks tulnud näiteks tõsta politseinike palkasid hoopis."
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Terevisioon," intervjueeris Liisu Lass