Nii sel kui ka järgmisel aastal toimub pensionite indekseerimine kindlasti vana korra järgi.

"See valitsus on kokku leppinud ja erakondade juhid on seda kinnitanud, et 2025. aastal juba indekseerisime tavapäraselt, 2026. aastal täpselt samamoodi. Selle valitsuse selge seisukoht on, et pensione me indekseerime ja muutusi seal ei tee," kinnitas reformierakondlasest sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo.

Eesti 200 juht, haridusminister Kristina Kallas tõdes samas, et 15 kuni 20 aasta perspektiivis ei ole senine süsteem enam jätkusuutlik, sest riik ei suuda praeguse indekseerimise ja pensioniea juures esimest pensionisammast enam garanteerida.

"Ettepanekuid on laual mitu. Üks on, et sellest indeksist tõsta välja vahepeal baasindeksisse tõstetud erakorralised pensionitõusud. Teine ettepanek, et indeks oleks seotud majanduskasvuga, mitte inflatsiooniga – kui majandus kasvab, siis kasvab indeks, kui majandus ei kasva, siis indeks ei kasva. Kolmas ettepanek on teha pensioniiga paindlikumaks – kes läheb hiljem pensionile, on indeks kõrgem," selgitas Kallas.

Samuti on kõne all tööandja pension ja teise samba taas kohustuslikuks muutmine.

"Teise samba kohustuslikuna sissetoomine on teine lahendus. Inimesed peavad hakkama rohkem tajuma, et omaenda pensioni kogumise vastutus kasvab neile põlvkondedele, kes on praegu 40. eluaastates," ütles Kallas.

"Minu jaoks on väga oluline, et me suudaks teise sambaga liitumise taastada, inimesed taas teise sambasse kaasa tuua, sest järjest enam esimese samba puhul me räägime solidaarsuskomponendiga sissetulekust, mille eest on vastutav riik ja teeb seda maksumaksja raha eest," rääkis Riisalo.

"Peale selle, et me peame teise samba mingil kujul taastama, on vajalikud veel väiksemad muudatused. Oodatava elueaga sidumine juba kehtib, et ei ole ühekordset pensioniea tõstmist, vaid see juba sõltub oodatavast elueast," selgitas rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Ligi sõnul on pensionide indekseerimisest tulenev lisakulu riigieelarvele umbes paarsada miljonit eurot aastas.