Kõrgemate riigiteenistujate palgad on indekseeritud, kuid 2023. aastal vastu võetud seadusemuudatusega pidurdati nende palgatõusu ajutiselt poole võrra, et säästa nelja aastaga 20 miljonit eurot. 2028. aastal pidanuks seadusemuudatuse eelne olukord taastuma.

Esmaspäeval tutvustas valitsus järgmise aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia 2027–2030 eelnõu ning haridusminister Kristina Kallas ütles pressikonverentsil, et valitsus otsustas kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade indeksi kärpega jätkata.

"See kärbe teadupärast oli aastani 2027, aga see jätkub nüüd aastani 2031 ehk kõrgemate riigiametnike palgatõus on poole võrra väiksem, indeks on kärbitud," lausus Kallas ja lisas, et riigikogu kärpe pikendamine ei puuduta – nemad peavad oma palgakorralduse üle ise otsustama.

Eesti kohtunike ühing saatis samal päeval rahandusminister Jürgen Ligile pöördumise, kus teatas, et kohtunikkonda ega ühingut pole kavandatavast muudatusest teavitatud.

"Peame vajalikuks juhtida teie tähelepanu, et kohtunike palkade küsimust reguleerib kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus, mis näeb ette indekseerimise ajutise osalise peatamise ajavahemikuks 1. aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2028. Seaduse kohaselt taastub alates 1. aprillist 2028 kohtunike ametipalkade tavapärane indekseerimine. Seega palume eelarvestrateegia viia kooskõlla kehtiva seadusega," ütles kohtunike ühingu esimees Anu Uritam.

Ta lisas, et kohtunikud on juba varem vaidlustanud kohtus ametipalkade indekseerimise ajutise peatamise, sest kaebuse esitanud kohtunike hinnangul on juba ajutine indekseerimise peatamine vastuolus õiguspärase ootuse, õiguskindluse, võimude lahususe ning võrdse kohtlemise põhimõttega.

"Kohtunikul on õigus nõuda riigilt oma sõltumatuse, erapooletuse ja asjatundlikkuse tagamiseks piisavat palka või muud hüvitist," põhjendas Uritam ja märkis, et kohtuniku ametipalga vähendamise lubatavuse tingimused tulenevad nii riigikohtu kui Euroopa Kohtu praktikast.

Uritami sõnul on kaebusi lahendanud kohtud pidanud seni vähendatud indeksi põhiseaduspärasuse oluliseks eelduseks seda, et tegu on ajutise meetmega. Kehtivas seaduses ettenähtuga võrreldes pikem palga külmutamine rikub aga kohtunike subjektiivseid õigusi.

"Kohtunikel on õiguspärane ootus sellele, et üldine indekseerimine taastatakse alates 1. aprillist 2028. Seega on ajutise indekseerimise pikendamine põhiseadusega vastuolus olev meede," lausus Uritam.

Lisaks on kohtusüsteemis tema sõnul viimastel aastatel järjest keerulisem täita vabanevaid ametikohti ning ametis olevad kohtunikud on hakanud ametist lahkuma.

"Palkade jätkuv külmutamine toob lõppastmes kaasa olukorra, kus riigile vajalikku õigusemõistmist mõistliku aja jooksul ei ole enam objektiivselt võimalik tagada," sõnas kohtunike ühingu juht.

Kohtunikud väljendasid pahameelt juba 2023. aastal, kui kõrgemate riigiteenistujate palgakärpe otsus tehti. Seadusemuudatuse mõjul piirdus maa- ja halduskohtu kohtunike palgatõus 2024. aastal 300 euro ja 2025. aastal paarisaja euroga.

Toona nimetas Uritam muudatust äärmuslikuks ja tuletas meelde, et kohtunikele kehtivad väga laiad tegevuspiirangud.

Valitsus kaalus tol ajal ka kõrgemate riigiteenistujate palkade täielikku külmutamist neljaks aastaks, kuid sellest mõttest loobuti kiiresti.

Kõrgemate riigiteenistujate hulka kuuluvad lisaks kohtunikele näiteks ministrid, kantslerid ja riigikogu liikmed.

Ametipalkade indeksi väärtusest moodustab tarbijahinnaindeksi aastane kasv 20 protsenti ja sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastane kasv 80 protsenti.