Tallinn seadis sihiks vanalinna elanike arvu kahekordistamise
Teadlaste sõnul pole vanalinnas Põhjasõja ajast alates elanud nii vähe inimesi kui praegu. Nüüd on pealinn pannud uude vanalinna arengukavva kirja ambitsioonika eesmärgi kasvatada vanalinna elanike arv kahekordseks ja peibutada eestlasi linnasüdamesse aega veetma.
Mati Kaal on vanalinna elanik olnud üle 30 aasta. Kui omal ajal sai soetud kodu rahulikku piirkonda, siis täna on tema kodumajast saanud sisuliselt hotell, sest kaheksast korterist viit üüritakse turistidele välja.
"Vanalinna elanikel peaks olema natuke rohkem õigusi ja võimalusi kui läbikõndijatel, kõik, mis puudutab nii liiklust kui ka parkimist kui ka kõiki muid teenuseid. Muidu on nii, et jäme ots on nende käes, kes läbi sõidavad ja öösel möllavad," ütles Kaal.
Neljapäeval vanalinlastele tutvustatud uue arengukava eesmärgiks on muuta turistigetoks muutunud vanalinn taas atraktiivseks elu- ja vaba aja veetmise kohaks. Kui praegu elab vanalinnas ligi 2200 inimest, siis sihiks on elanike arv kahekordistada. Vanalinlane Siim Susi usub, et elanike arv tema kodukandis pöördub tõusule, aga et lisaks välisturistidele ka kohalikud tuleksid tagasi vanalinna aega veetma, on tema sõnul suuresti linnavõimu kätes.
"Linn omab vanalinnas väga palju kinnisvara. Mis on ka arengukavas sees, vähemalt viimases versioonis oli, et linn mitmekesistab äripindadel valdkondi, et ei oleks ainult merevaigu ja pitsakohad," lausus Susi.
"Me võtame endale ülesande välja töötada uued üüritingimused, kaaluda, et kas ja kuidas oleks võimalik teha seda teatud soodustingimustel või muude kõrvaltingimustega, et siia tuleksid loomemajanduse ettevõtted ja muud teenuse pakkujad, keda siin vaja oleks," lausus Tallinna muinsuskaitse juht Carolin Pihlap.
Linn otsib ka võimalusi külaliskorterite arvu piiramiseks, kuid Pihlapi sõnul on omavalitsusel selleks vähe voli ja võimalusi. Teiste riikide kogemus näitab, et nende arvukust aitab vähendada ainuüksi registreerimiskohustus. Vanalinna elanike palju tuska tegevat öörahu rikkumise probleemi peaks lahendama koostöö ettevõtjatega.
"Ega need ettevõtjad ise ka ei ole huvitatud, et neil igal õhtul käib politsei või mupo nende kliente tülitamas. See on kultuuri küsimus, proovime liikuda sinnapoole, et me teeme hea tahte kokkuleppe ettevõtjate ja elanike vahel," ütles Pihlap.
Pihlap usub, et väiksed muudatused avalikus ruumis toovad eestlased vanalinna tagasi. Selle heaks näiteks on Raekoja plats, mis oli pikki aastaid eestlaste jaoks lihtsalt üks läbikäiguhoov, aga tänu suvepargile on nüüd populaarne vaba aja veetmise koht.
Toimetaja: Marko Tooming