"AK. Nädal": miks on tekkinud tuuleparkide rajamisele vastuseis?
Mitmel pool Eestis leiavad nii kohalikud elanikud kui ka omavalitsused, et tuuleparkide planeeringutega ei peaks edasi liikuma enne, kui on selge, missugune on tuulikute mõju ümbruses elavatele inimestele. "AK. Nädal" uuris, miks on tuuleparkide rajamisele vastuseis tekkinud ja kuidas edasi minna.
Viimasel ajal on tuuleparkidega seotud arutelu olnud väga kirglik. Mures on nii kohalikud elanikud kui ka kohalikud omavalitsused.
"Hirme ja muresid inimestel on tekkinud päris palju. Vastuseisu on mitmesugust – on mures kodanikud, kellel on päriselt hirmud, kes kardavadki, et nende tervis võib kehvemaks minna, kinnisvara hind võib langeda, ja on ka selliseid, kes agressiivselt käsivad kõik peatada, ära lõpetada. Üldiselt nad võtavad sõna kogu Eesti kliimapoliitika osas, et see, mis suunas Eesti liigub, on vale. Tihti on seal taga veel mingid asjad," lausus Põhja-Pärnumaa vallavanem Madis Koit.
"Kui me räägime inimesega eraldi, siis esiteks me näeme, et väga paljud neist ei kaldu äärmuslikeks. Peaaegu alati on võimalik mõista, kust selle inimese positsioon tuleb. Aga kui me jõuame kogukonna tasandile, siis käivituvad võimendid. On teatud teemad, mille puhul emotsionaalne, agressiivne, vihane, ärritunud, frustreerunud, pahane reaktsioon muutub tõenäolisemaks. Selle teema puhul on palju kriitilised tunnused on olemas, me räägime millestki, mis on väga-väga mõjukas. Kui tuulik kord on püsti pandud, on see seal ilmselt kogu minu elu aja. Siis me räägime millestki, kus võib tajuda ebaõiglust, see ei ole lihtsalt raskus, mis tabab meid kõiki, vaid see on raskus, mis tabab minu küla, aga ei taba naaberküla. Siin me räägime millestki, kus on võimalik osutada kellelegi, kes seda raskust minu õuele toob, et on olemas kas tegelik või kujuteldav süüdlane või agent, kelle vastu seda agressiooni suunata;" rääkis käitumisteadlane Andero Uusberg.
Koit ütles, et levitatakse ka palju väärinfot. Uusberg lausus, et väärinfo levimise põhjused on info kiire tarbimine, inimeste uskumused ja arvamused, aga ka usalduse kadumine.
"Kuidas ma aru saan, mis on õige või vale, ei ole üldse lihtne küsimus. Enamik meist ei ole vastava valdkonna eksperdid ja sellistes olukordades me tavaliselt usaldame signaale ekspertsuse kohta, me oleme harjunud uskuma teadlasi, arste, võib-olla neutraalsemaid ametnikke, aga viimastel aastatel on need harjumused ka mõlke saanud. Sellest on palju juttu olnud, et usaldus selliste institutsioonide vastu on hakanud vähenema," ütles Uusberg.
Kohalikud omavalitsused leiavad, et enne kui üldse planeeringutega edasi minna, tuleks ära teha mõõtmised Sopi-Tootsi tuulepargis. Sellise ettepaneku tegid sel nädalal Vändras kohtunud omavalitsused ka kliimaministeeriumile.
"On väga keeruline edasi liikuda planeeringutega, kui meil ei ole täit selgust, kas infraheli on inimestele ohtlik. Siin peab terviseamet seisukoha võtma ja tuleb teha uuringud ja tuleb tõde välja selgitada," ütles Koit.
Kuigi riik on öelnud, et riigi eriplaneeringut ei tehta, käidi ministeeriumile välja ka mõte valida tuuleparkide jaoks välja kindlad alad.
Ka umbes kuue kilomeetri kaugusel Sopi-Tootsi tuulepargist elav Toomas Toimeta leiab, et pargis tuleks infraheli ära mõõta.
"Kui tuul on otse tuulepargi suunast, ja ma olen tähele pannud ka, et kui tuul on tuulepargi poole, siis ei saa magada. Unehäired. Hommikul ärkad üles, oled nii väsinud, nagu ei oleks üldse maganud. Mina ei nimeta neid tervisehäireteks, pigem elukvaliteet on rikutud. Aga tervisehäirete poole pealt on tekkinud peavalud kuklas," ütles Toimeta.
Mees on märganud sümptomeid ajast, mil tuulepark tööle hakkas. Ta peab päevikut ja on täheldanud, et kui tuulikud ei tööta, on enesetunne hea. Ta on kindel, et asi on infrahelis.
"Infrahelil mõjud inimese organismile on, seda võib lugeda terviseameti lehekülje pealt. Ja ma olen selle aja jooksul tuttavaks saanud siitkandist suurusjärgus 10 perega, nendel inimestel kõigil on täpselt samasugused probleemid," nentis Toimeta.
Toimeta ütles, et ta pole tuulikute vastu ega pea õigeks ka üliemotsionaalseks läinud arutelusid. Siiski tundub talle, et inimesi ei kaasata piisavalt ja nende küsimustele ei osata vastata.
"Mina paneks praegu kõigepealt hajaasustuses arendused seisma seniks, kuni infraheli koha pealt ei ole neutraalset, adekvaatset mõõtmist tehtud. Nii suuri tuulikuid ei ole mitte kuskil mujal maailmas (püsti) pandud, meil puudub nende tegelikust mõjust igasugune ülevaade," lausus Toimeta.
TTÜ professor Jüri Lavrentjev ütles, et olemasolevate andmete põhjal ei ole teaduslikku tõestust tuulikute tekitatava infraheli negatiivse mõju kohta. Tema sõnul on tähtis mõista, et infraheli, mis on kõrvale kuuldamatu, levib akustilises mõttes kuuldava heliga samamoodi.
"Siin ei ole vahet, kas on infraheli või on kõrgema sagedusega heli, levib täpselt samamoodi sama kaugele ja kõik füüsikalised parameetrid on samad. Kas see on infraheli, kõrgemad sagedused, madalamad sagedused, ühelgi osal sellest spektrist ei ole mingeid eriomadusi või salapäraseid omadusi, mida tihti infrahelile omistatakse. Ja kui inimene on või elab piisavalt kaugel, siis loomulikult on helitase piisavalt madal, et ükski selle spektri osadest ei tohiks teda häirida," rääkis Lavrentjev.
Lavrentjevi sõnul ei jõua tavaline ega ka infraheli meie nahapinnast kaugemale ega pane meie organeid liikuma.
"Öelda, et me tunneme heli oma kerega mingi valemiga, ei ole tõsi. On ka teatud olukordi, mida praegu ei analüüsi, aga reeglina isegi üsna kõva heli ei tee meie kehale midagi, välja arvatud kõrv ja tema trumminahk," ütles Lavrentjev.
Toimetaja: Marko Tooming