Eesti on väike riik, millel on piiratud sisetarbimine, seega on rikkuse kasvatamisel eksporditurg väga oluline. Uute investeeringute jaoks on vaja rohkem puhast ja elektrihinda alandavaid energiatootmisi, vastasel korral on majanduse kasvul piir ees.

Vanaviisi jätkates meie ekspordivõime kahaneks ning konkurentsivõime Euroopas väheneks. Kümme aastat ootasime kaitsevaldkonna piirangute leevenemise taga. Nüüd on vajalikud investeeringud muudatusteks tehtud ja saame tuuleparkidega edasi liikuda suuremal alal Eestis.

Debatid praeguse plaani ümber on kestnud enam kui poolteist aastat, valitsuses on energiatulevikku arutatud 18 korda. Samme tuleb teha, et suuta ise ennast energiaga varustada.

Mida see plaan mulle kui inimesele ja ettevõtjale tähendab?

Taastuvenergia on odav energia. Kui põlevkivielektri tootmishind on ca 180 eurot MW/h, siis maismaa tuuleparkide tootmiskulud Eestis on vahemikus 40–60 eurot MW/h kohta ja päikeseelektri parkide korral 50–70 eurot MW/h ning meretuuleparkide tootmiskulu on hinnanguliselt 85 eurot/MWh.

Taastuvenergiast saadav konkreetne kasu on elektri soodsam hind. Oluline on energia piisavus ja hästi toimiv ning reservidega energiasüsteem. Juba praegu toovad uued energiatootmised hinda madalamale.

2024 oli Eestis elektrihind ca 18 senti kWh, EL keskmine elektrihind kodutarbijatele 21,87 senti/kWh, Soomes ja Rootsis oli ettevõtjale elektrihind 11,03 ja 11,05 senti/kWh kohta. Kui me midagi ei tee, on hind peatselt 20 senti kWh. Kui vajalikud otsused ja investeeringud teeme, on hind hinnanguliselt võimalik ca 15 senti kWh ehk hind saab soodsam ja tootmise mõju loodusele puhtam kui seni.

Ettevõtjale tähendab see võrreldes Skandinaaviaga enam konkurentsivõimelisemat hinda. Puhtam energia on ekspordiks hädavajalik, selleta ei saa kallimaid tooteid ja teenuseid välja arendada, piiri taga äripartneritele pakkuda ning müügiga tulu teenida.

Mis oleksid tuulest tuumani energiaplaani alternatiivid?

Vaesuslõks. Eksportiva majanduse asemel tabab meid stagnatsioon ja uute investeeringute kokku kuivamine.

Julgeolekuoht. Kui me ei suuda ise tagada toimivat energiasüsteemi Eestile ja sõltume eelkõige teiste riikide otsustest, oleme me haavatavamad uudses geopoliitilises olukorras.

Otsustamatus. Eestisse ei tuleks uusi investeeringuid, tulevik oleks endiselt ebamäärane.

Kallim elektri hind. Fossiilidest sõltumine on kallim elektrihind ja saastunud keskkond.

Energeetikaplaani pusletükid

Tuul

Tuule puhul teeme sammud konservatiivsema kasvu hinnangu alusel. Eestis on ca 200 tuulikut, vaja on ca 600 (nt Sopi Tootsi tuulepargis on 40 tuulikut).

Meretuulepark, pakub stabiilsemat energiat, sest tuulepäevi merel on enam kui maismaal. Lisaks on meretuulepark vajalik suurema võimsuse tarbeks. Maismaa tuuleparkidest üksi ei piisa, et majanduskasv saaks vajamineva taganttuule.

Tuulele 20 aastaga makstav taastuvenergiatasu tarbimise eest on ca 2,6 miljardit eurot, madalamast hinnast saadav kasu samal ajal on viis miljardit eurot. Seega lihtne võrdlus: ühe euro paneme investeeringuna sisse ja peaaegu kaks eurot saame vastu.

Salvestus

Salvestuse puhul saadav kasu on hindade madalamaks toomine ja hinnatippude äralõikamine. Lisaks energeetikas stabiilsuse lisamine, et tasakaalustada päikese ja tuule volatiilsust. Suuremahuline salvestus lubab salvestada pikemaks ajaks suurema koguse energiat. Riik saab anda garantii sellise salvestuse tekkeks kui see on tarbijale ja majandusele kasu toov.

Tuumaenergia

Tuumaenergia kasulikkust oleme saanud tunda, kui Soome pani tööle Olkiloto 3 tuumajaama ja ühendused Soomega töötasid, jõudis Eestisse Soome odav tuumaenergia.

Tuumaenergia tootmishind jääb vahemikku 50–60 eurot MW/h. Tuumaenergia kasu on stabiilne tootmine kogu Baltikumi ja Põhjamaade regioonis.

Esmalt tuleb võimalik asukoht avaliku debatiga selgitada. Kehtiv planeerimisseadus võimaldab asukohavaliku ja riikliku eriplaneeringu protsessiga alustada.

Tuumaenergeetika arendamiseks vajalik otsustuskoht on kõigepealt riigi eriplaneeringu algatamise eelnõu valitsusele saatmine (planeeringu koostamise eest vastutav ministeerium). Ka tuumaseaduse vastuvõtmine on hädavajalik. Edasi tulevad tuumaregulaatori loomine, asukohavaliku kinnitamine ehk REP-i kehtestamine, ehitusloa väljastamine ja lõpuks käitamisloa väljastamine.

Tuumajaama puhul tuleb lisaks asukohale debateerida, kas riik või nendele kuuluvad ettevõtted on selle rajamises ja/või opereerimises osalised.

Juhitav energia

Eleringi hange uute jaamade hankimiseks juba käib, mis tooks turule juurde 500 MW.

Kiisa jaama täiendavad 250 MW toome turule siis kui see on tarbijale kasuks, et sellega saada hinnatippe maha. Riigikogu eraldas 2025. aasta riigieelarvega 100 miljonit eurot Eesti Energia kapitali suurendamiseks.

Hiljemalt maiks 2025 toob rahandusministeerium valitsusse korralduse eelnõu Eesti Energia AS-i aktsiakapitali suurendamiseks, et rajada 100 MW võimsusega gaasielektrijaam Narva linna. Lähiaastatel, kuni uute juhitavate võimsuste tekkeni, jääb turule ka põlevkivienergia, selleks hoiame edaspidigi töökorras Narva jaamu.

Meil on ca 1200 MW reserve mistahes ootamatuste jaoks. Saame kasutada põlevkivi tootmisjaamu reservina ja neid korras hoida. Aga uued põlevkivijaamad poleks mõistlikud pikaajalised lahendused. "Uus Auvere" tooks eestlastele kordades kallima elektri hinna kui gaasi kasutamine, rääkimata soodsamast tuuleenergiast.

Võrgud

Võrguinvesteerigute eest uutel projektidel maksab rajaja. Jaotusvõrku saab investeerida kas EL-i vahenditest, CO₂ rahast või tariifist. Mahu ja tempo otsustab Elektrilevi koos konkurentsiameti nõusolekuga, arvestades, et see oleks tarbijatele jõukohane, mitte ülemäärane.

Tõhusatele tööstustele parem elektri hind

Taastuvenergia tasu soodustus energiaefektiivsetele kasutajatele peab tulema CO₂ rahast, et soosida just kõrge lisandväärtusega tootmist, jõukuse kasvu. Uute moodsate tööstuste siin loomine annab sissetulekute kasvu ja loob jõukust majanduses.

"Tuuleparkide hankimine on suur raha, mis 20 aasta jooksul tarbijatel tuleb tasuda. Maksimaalselt 2,6 miljardit eurot."

Nii on, sest saadav kasu on kuni viis miljardit eurot. Nagu EL-i projektiga, seda tuleb kaasrahastada. Paned euro, kasu on kaks.

"Tuulikud on tervisele kahjulikud. Seda on uuritud."

Ükski terviseameti aastate jooksul tehtud uuring ei ole näidanud kahjulikkust, infrahelisid on kõikjal looduses ja kasvõi süda meie sees annab välja infraheli. Arvestades suurt huvi, oleme rahustuseks tegemas veel täiendavaid uuringuid ja ka koos välispartneritega.

Konservatiivid on inimeste hirmu ja teadmatuse rakendanud oma valimisvankri ette, mis ei ole eetiline tegevus. Võideldes tuulikute vastu võideldakse kallima elektrihinna poolt.

Tuuleparkide rajamine on üks pikema planeerimisega protsess, kus kooskõlastuse protsessi on kaasatud nii kohalik kogukond kui ka erinevad riigiasutused.

Tuuleparkide mõju tervisele hindab terviseamet, mille kooskõlastuse saab arendaja alles siis, kui müratasemed on paigas. Rääkides mürast, siis tiheda liiklusega tee kõrval on rohkem müra kui tuuliku lähedal elada. Tuulikute planeerimise etapis tuleb panna paika nende ohutu kaugus ja lubatud müratasemed selliselt, et lähedal elavate inimeste jaoks müratase ei ületaks norme.

Juba rajatud tuuleparkides teostab terviseamet ka täiendavaid müramõõtmisi. Kui jätame tuulikud püstitamata, siis tuleb teada, et põlevkivi on kõige kahjustavam alternatiiv. See on uuringutega kindlalt tõestatud.

Tuulikutest meie lähiriikides: 2024. aasta lõpuks oli Soomes kokku 1 835 tuulikut, mille koguvõimsus ulatus 8,358 GW-ni; Rootsis üle 17 GW ehk ca 5500 tuulikut; Poolas juba 2023. aasta lõpuks oli umbes 9,3 GW maismaa tuuleenergia võimsust ja pea 3000 tuulikut.

"Meretuult pole vaja, piisab maismaast."

Majanduse arvud seda ei kinnita, kui me just ei plaani majandust hulga väiksemaks teha. Reformierakond seda ei taha, võitleme majanduse kahanemise vastu. Meretuulepark annab võrreldes maismaatuulepargiga stabiilsemat tootmist ja täiendavat võimsust, mida on vaja.

"Maismaatuul tuleb aeglaselt, võib-olla ei tulegi."

Taastuvenergia on odav energia ja võideldes tuuleparkide vastu võideldakse kallima elektri poolt. Organiseeritud poliitiline kampaania tuleb avalikkusel läbi näha. Kõik asjalikud ja siirad küsimused peavad saama asjalikud vastused. Ratsionaalne on siiski rajada neid energiatootmisi, mis meile kõige odavama hinnaga elektrit toodavad, seetõttu on maismaaparke vaja.

"Maismaale planeeritakse liiga palju tuulikuid."

Tõsi, kõik plaanitavad kindlasti ei tule, kuid me ei saa praegu sada protsenti ette teada, et millistest arendustest erasektor loobub või planeeringutes tulevad ette takistused, mis ei võimalda rajamiseni jõuda.

"Maismaa tuulepargid jäävad seisma, keegi neid ei taha ega korista ära."

Vastutus selle eest on rajajal, nagu on selge, kuidas tuulikute komponente kasutatakse peale nende kasulikku eluiga.

Soodsam elekter ja konkurentsivõime kasv

Energiaplaani eesmärk on pakkuda Eesti kodanikele soodsamat elektrit ning kasvatada Eesti ettevõtete konkurentsivõimet Skandinaavias ja kaugematel turgudel.

See on ratsionaalne plaan ja see ei meeldi neile, kes soosivad ühiskonnas otsustamatust ja kaost. Ühiskonnas tuleb arutada, kas me üldse midagi uut rajada suudame, kui kuulame kaose külvajaid. Kas suudame ehitada trammiteed, tehast, maja, tootmist või peame kannatlikult kuulama vandenõuteooriaid neilt, kellel pole selle koha või valdkonnaga midagi pistmist?

Vanad jaamad kahjuks lagunevad ja toodavad kallist elektrit. Uusi võimsusi on vaja. Tark on arendada neid tasakaalus: on nii taastuvat, mis soodsam, kui ka juhitavat, ja salvestust kui tuumaenergiat tulevikus.

Eesti majandus on eksportiv majandus. Kui tahame majandust kasvatada, siis on vaja soodsat puhast energiat, et kallimaid tooteid näiteks Skandinaaviasse müüa.

Energeetikas on vaja uusi tootmisi, et saaksime ise hakkama. Et me ei sõltuks teistest vaid hoopis saaks müüa energiat teistele ja olla ise suurte otsuste peremehed. See on kasulik Eesti julgeolekule ja majandusele.

Ratsionaalsus või emotsioonid? Uued tehnoloogiad ning tootmised annavad paremad võimalused. Ning vanade lappimine pole enam valik.

Kommentaar põhineb Reformierakonna volikogul peetud sõnavõtul.