Pevkur: kaitseministeeriumit juhin mina
Kaitseminister Hanno Pevkur vastas intervjuus ERR-ile Eesti Ekspressis kõlanud kriitikale, nagu käiksid kaitsevaldkonna otsused üle tema pea. Pevkuri sõnul tipus ongi hõre ja neid, kes juhi otsused kritiseerivad, leidub kõikjal.
Kuidas see on võimalik, et kaitseministeeriumis teeb siseauditeid, sealhulgas hangetele suunatud auditeid ainult üks inimene? Teie olete kaitseminister 2022. aasta suvest. Kindlasti teate, kuidas olukord selliseks kujunes.
Nii dramaatiline see kindlasti ei ole.
Mitu inimest neid siis teeb?
Kogu valitsemisala peale on neid inimesi oluliselt rohkem. Tuleb arvestada, et igal asutusel on oma sisekontroll. Lisaks on kaitseministeeriumi valitsemisala üsna tiheda luubi all ja riigikontrollis neid auditeid tegelikult on päris palju. Kindlasti tuleb eristada ka audiitortegevus ja sisekontroll. Need on täiesti erinevad asjad.
Ja kui ma tegin otsuse, et kaitseministeeriumi kantsleriks saab Kaimo Kuusk, siis me tegime temaga põhjaliku vestluse, et ta vaataks sisse kogu meie valitsemisala toimimisse. Vaadates uue valitsusleppe eesmärke, mis andsid riigikaitsesse rohkem raha ja suurendasid ka kaitsetööstusesse minevaid summasid, leidsime ühiselt, et tegelikult peame tugevdama just nimelt sisekontrolli poolt.
Sellepärast et need summad, mille maksumaksja usaldab kaitsevaldkonda, on nii suured ja me peame olema veendunud, et iga euro, mille me suuname riigikaitsesse, saab maksimaalselt efektiivselt kasutatud.
Loogiline asi ju, et maksumaksja raha saaks maksimaalselt kasutatud, et keegi ei varastaks või ei raiskaks kuskil.
Kaitseraha summad on järjepidevalt suurenenud. Ja me oleme rääkinud ka riigikontrolöriga sellest, nii et need on loogilised järgmised sammud pärast seda, kui on uus kantsler tulnud.
Kaitseministeeriumi põhimäärus ütleb ju ka, et minister "tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ja siseaudiitori kutsetegevuse korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes". Ma ikkagi proovin aru saada, kuidas me jõudsime sellisesse Kaimo Kuuse kirjeldatud olukorda, kus sisekontrolli praktiliselt ei ole.
No veel kord – ei ole see asi nii dramaatiline. Auditijuht on olemas ja neid auditeid tehakse. Ka riigikontroll teeb neid samamoodi ning need ongi järeldused, mida me oleme viimasel ajal teinud ja mida me peame uue kantsleriga ellu viima.
Kantsler Kaimo Kuusk ütleb, et seniste hangetega seotud auditid on tekitanud temas üksjagu küsimusi. Kas teie teada on meie kaitseraha läinud sinna, kuhu peab minema?
Kaitseraha loomulikult on läinud sinna, kuhu peab minema. Samas loomulikult turult on minule tulnud signaale, kus ettevõtjad küsivad, kas ühe või teise hanke tingimused pidid olema sellised. Aga loomulikult, seal, kus on raha, seal on vaidlusi.
Me näeme ka seda, et kaitseinvesteeringute keskuse hankeid on vaidlustatud. Meie asi on tagada see, et neid vaidlustusi kas ei oleks üldse või oleks minimaalselt. Et see eeltöö, hanketingimuste kokkupanek, turu-uuringud, kõik see toimiks nii hästi, et me ei vaidleks kohtus erinevate teenusepakkujatega, vaid saaksime keskenduda sisule.
Vaidlustusi ja lohakusvigu riigihangetes tuleb ette kõigis asutustes. Aga kas te olete näinud ka selliseid kohti, kus põhimõtteliselt on hankereegleid rikutud niimoodi, et suured summad on läinud ebaõiglaselt sinna, kuhu nad ei ole pidanud minema?
Ei, seda mulle auditijuht ei ole üheski auditis, mis ta on läbi viinud, öelnud, et oleks olnud selliseid kohti, kus oleks raha valesti kusagile paigutatud.
Ministeeriumi struktuurireformiga luuakse kantsleri alluvusse julgeoleku ja sisekontrolli osakond. Kantsler Kaimo Kuuse sõnul hakkab see muuhulgas kontrollima, kuidas kulgeb ministri korralduste täitmine. Kas sellega on seni siis probleeme olnud?
Igas lauses ei tasu näha tonti. Minu enda soov ja suunis kantsler Kuuse tulekul oli see, et me püüame maksimaalselt efektiivistada ka ministeeriumisisest tööd. Meie otsustusprotsess on selline, kus kõigepealt on koordinatsioonirada kantsleri tasandil ja kui sealt on vaja viia otsustamine ministri tasandile, siis iga kahe nädala tagant on otsustuskoosolek, kus on ministritasandi otsused.
Me peame loomulikult olema veendunud, et need otsused jõuavad ka täideviimiseni. Mõned nendest otsustest on üsna pika vinnaga. Näiteks kui me vaatame ka praegu töös olevat laevastiku arengut, siis selle otsuse me tegime juba eelmisel sügisel ja selle tähtaeg on selle aasta esimese kvartali lõpus.
Sisekontrolli puhul on kindlasti ülioluline, mida audit tavaliselt ei tee, et kui sul tuleb ad hoc mingisugune vihje turu pealt või mingisugune tõrge, siis peab olema inimene, kes on suuteline ka kiiresti reageerima kiireloomulistele muredele.
Te kirjeldate seda olukorda, nagu praegu oleks kõik väga hästi olnud, aga lihtsalt nüüd teeme muudatused selle jaoks, et edaspidi ka halvasti ei läheks.
Me soovime, et oleks veelgi parem.
Aga te ei too esile ühtegi viga, ühtegi ebaõnnestumist, ühtegi probleemi, mis on tekkinud sellest, et praegu ei ole seda süsteemi.
Kantsler Kuusk on kindlasti teistsugune kantsler, kui oli eelmine kantsler. Igal kantsleril on oma käekiri. Tema soovib sisekontrollile rohkem rõhku panna ja kindlasti on tal võimalus seda ka rakendada.
Natuke jäi sellest ministri otsuste kontrollimisest mulje, et te proovite ministeeriumis uuesti ohjasid haarata. Ma esmaspäeval ilmunud Eesti Ekspressi artiklist sain aru, et seni on paljud kaitsevaldkonna arutelud käinud otse ministeeriumi ametnike või kaitseväelaste ja teiselt poolt peaministri büroo vahel nii, et teie saate otsustest alles hiljem teada. Nüüd siis tuleb eraldi osakond, mis hakkab kontrollima, et teie sõna ministeeriumis maksaks.
Te nüüd muidugi natukene väänate kõike seda. Mina juhin kaitseministeeriumit. Ja loomulikult suhtleb peaministri büroo kõikide valitsemisaladega. Gerrit Mäesalu ülesanne ongi kõikide valitsemisaladega suhelda, seal ei ole midagi erilist.
Kui vaatame kaitsekorraldust, siis ärgem unustagem, et riigikaitse kõrgeim juht on vabariigi president. Väga palju otsuseid ongi riigikaitseseaduses presidendile usaldatud. Näiteks välisluureameti juht ja kaitseväe juhataja on aruandekohuslased nii vabariigi presidendile kui peaministrile.
Kumb teile rohkem haiget tegi, kas Eero Epneri kirjutatud Eesti Ekspressi lugu, mille jaoks rääkisid teie enda kolleegid, alluvad, endised kolleegid ja endised alluvad ja kus teist jäi mulje kui hästi detaile valdavast, kuid suurema visioonita kõrvalseisjast või siis Eero Epneri tekstile loodud missa Reformierakonnast, kust teid peaaegu ei mainitud?
Ei ole minu asi ühte või teist asja arvustada. Ajakirjanikel on alati võimalus kirjutada, mida nad soovivad. Eestis on vaba meedia, nii et mina teen tööd oma teadmiste ja oskustega, teen ka personali osas valikud, mida ma pean õigemaks ja parimaks. Ma usun, et nii Kaupo Rosina, Andrus Merilo kui ka Kaimo Kuuse valimine on olnud õige ja aitab Eesti riigikaitset edasi.
Nendest mõtetest, mis seal artiklis kõlavad, tunnete te ju ära päris inimesi, kellega te olete koos töötanud või kellega te senini koos töötate. Kes on need inimesed, kes räägivad kaitseministrist tagaselja ja anonüümselt halba?
Vaadake, kui sa oled tipus, siis tipus on hõre. Alati on tipus olijatel ka neid, kellele tipus olija otsused ei meeldi. See on paratamatu. Ma olen seda näinud ka teistes ametites ja me näeme seda püsivalt läbi aja.
Öelge mulle, et kõikidele meeldivad Donald Trumpi otsused või kõikidele meeldisid Kaja Kallase otsused või Andrus Ansipi otsused. Et tipus on hõre, see on loomulik. Ja vaadates, kui palju on riigikaitsesse raha juurde tulnud, siis igal juhul tekitab see kusagil mingeid pingeid. Eks igal pool on keegi, kes ei ole millegagi rahul ja see on elu paratamatu osa. Kui keegi soovib olla ise minister, peab ta saama rahvalt mandaadi või vabariigi peaministrilt ettepaneku tulla valitsuskabineti liikmeks.
Kas te tajute, et teil on peaministri jäägitu toetus olemas?
Peaminister väljendas seda eile ka "Esimeses stuudios".
Ma jäin selle Ekspressi loo peale mõtlema, kelle peas need suured plaanid ja maailmamuutvad mõtted sünnivad. Tollest loost jääb mulje, et kõik need sündisid Kusti Salmi peas. Mina näiteks ei tule sellistele suurtele ideedele, mis riigi või Euroopa kurssi pööravad. Kas teie tulete?
Tulen mina, tulevad teised inimesed. Erinevad ideed, mis muudavad nii maailma kui Eesti korraldust, on väga paljud ka minu sulest tulnud. Aga kõik loomulikult ei lähe ka ellu. Tuleb arvestada seda, et kui me räägime näiteks kaitsevõlakirjadest, mida me oleme väga palju promonud, siis sellele on Euroopas väga palju vastaseid.
Lõpuks peavadki erinevad ideed Euroopa tasandil leidma konsensuse. Kui me räägime valitsusest, siis peavad need saama koalitsiooninõukogu heakskiidu.
Kui ma vaatan praegu, millega kaitsevaldkond tegeleb, siis ma keskenduks ikkagi tööle. Meil on uus kaitseministeeriumi arengukava kohe-kohe valmimas, meil on sõjalise kaitsetegevuse kava kohe valmimas. See on see kava, millega me tegelikult Eestit kaitseme, kui on selleks vajadus. Me uuendame ka riigikaitse arengukava. Me teeme väga palju suuri asju ja leheveergudel anonüümselt mingite selliste arvamuste väljatoomine ei muuda seda, mida me teeme Eesti riigi kaitseks. Me teeme seda koos väga-väga tõsiste inimestega.
Missugune see viimase suur mõte on, millele te alla kirjutate ja mille üle te ka päriselt uhke olete?
Kuulge, neid tuleb kogu aeg. Üks asi, mis puudutab Eesti riigikaitset on reservistide teema. Seda tulebki arutada. Tööandjate keskliiduga otsime aega ja kaubanduskoja juhtidega kohtume täna. Arutame, kuidas me saaksime niimoodi, et reservistidel ei oleks palgakaotust, see on väga oluline ja kaitsetahte vaates ülioluline.
Te mõtlete seda mõtet, et tööandja maksaks selle vahe kinni, mis on palga ja õppekogunemisel osalemise tasu vahel? Paljud teevad seda praegu vabatahtlikult, aga et edaspidi maksaks nad kohustuslikus korras selle vahe kinni?
Kas ta jääb kohustuslikuks või jääb ta vabatahtlikuks või vaba tahte leppega... Näiteks sotsiaalministeeriumi aegadel me tegime sektoriga kokkuleppe, kus alkoholitootjad ei ostnud alkoreklaami teatud kellaajast alates.
Teise teemana, kui me vaatame praegu Läänemere seisu, siis ka siin on vaja leida lahendused, et Läänemerel või Soome lahes ei ootaks lihtsalt ühepõhjalised tankerid ja ei oleks ohuks Eesti ja Soome rannikule.
Üks huvitav asi on veel, mis selles loos ette heidetakse. Seal räägitakse, et Ukrainale laskemoona ja relvade saatmiseks hakati äri ajama nendega, kellega ei tohiks: kahtlaste relvaärikatega, tumedate tüüpidega. Aga siis seal otsekui viidatakse, et teie olite valmis küll kõike seda aktsepteerima, aga ei lükanud seda kuidagi tagant ja ei olnud valmis enda peale riske võtma. Ühe allika sõnul võttis säärane ebakindlus teda tummaks. Väga segane jutt. Kas teile koidab missugustest tehingutest võib juttu olla?
See on totaalne jama, kes seal midagi on väitnud. Ma julgen teile siiralt ja kindlalt väita, et jah, me soetame kolmandatest riikidest Ukrainale abi. See toimub Venemaa külmutatud varade intresside arvelt ehk Euroopa vahendite arvelt. Ja see toimub koostöös Ukraina relvajõudude ja Euroopa komisjoniga ja võib-olla ka mõne doonorriigiga.
Sellepärast need andmed ei olegi avalikud, et need riigid, kust me Ukrainale ostame, tihtipeale ei soovi olla mainitud, et näiteks nende nimi oleks Ukraina abistajate nimekirjas. Seetõttu ma ei hakka siin eetris kindlasti lahkama seda. Aga võin teile kinnitada, et need tehingud on kõik tehtud seaduslikult.
Ma saan aru, et kui artiklis viidatakse nendele, kellega ei tohiks äri ajada, siis need alati ei ole väga demokraatlikud ja klassikalises mõttes läänemeelsed riigid.
Ma ei hakka midagi siin spekuleerima. See, kes midagi sellist väidab, on kas halvasti informeeritud või ise spekuleerib. See sõjaline abi, mida me Ukrainale anname, aitab Ukrainat võidule lähemale.
Hanno Pevkur, kui arvutada rahasse see tagasiside, mis me oleme väevõime eesmärkide kohta NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale andnud, siis mis aastaks peaks meie kaitsekulud viiele protsendile SKP-st tõusma?
Üle nelja protsendi peaksid kaitsekulud tõusma esimesel võimalusel. On oluline, et Euroopa vägede ülemjuhataja poolt pakutud väevõime-eesmärgid, mille läbirääkimistega me oleme peaaegu lõpusirgele jõudnud, on 20 aasta peale.
On oluline aru saada, et nende 20 aasta sees on sellised peak'id (tipud – toim). Mingil hetkel sa pead tegema suurema panuse ja mingil hetkel on kulud stabiilsemad. Aga kui me võtame keskmisena, siis loomulikult rahastuse vaatest on parem, kui ta on stabiilne keskmine, mitte see, et sa pead ühel aastal tõstma kaitsekulud näiteks kuuele protsendile ja teisel aastal oled kolmel protsendil. Vaadates puhtalt vajadusi, tegelikult juba järgmisel aastal peaksid kaitsekulud tõusma.
Just sellepärast, ma küsingi, et meil on kahe aasta, seitsme aasta, 10 aasta ja 20 aasta eesmärgid. Et millal...
Põhimõtteliselt ikkagi on vastus esimesel võimalusel.
Ehk siis 2026. aastal peaks kaitsekulud olema vähemalt neli protsenti SKP-st?
On ta neli või neli ja pool või viis protsenti, sõltub loomulikult ka sellest, millise kokkuleppe me juunis kaitseministritega saavutame. Teeme veel viimase ümberarvutuse ja siis me esitame selle vabariigi valitsusele. Aga ma tutvustan valitsusele seda ka juba varem. Oluline siiski on mõista seda, et siin on oluline roll ka maksumaksjal tervikuna, kui palju ta jaksab kanda.
Ma proovin ikkagi sõrme peale panna. See, mida me praegu Euroopa vägede ülemjuhatajale ütleme enda tagasisides, ehk meie enda positsioonid, kui me need positsioonid rahasse arvutame ja hakkame neid täitma, kui kõrgele meie kaitsekulud siis järgmisel aastal peaksid tõusma?
Ütlen täpse numbri siis, kui meil on kokkulepe saavutatud kõikide liitlastega koos.
Aga üle nelja protsendi?
Üle nelja protsendi on minu hinnang praegu kindlasti. Pigem on ta ikkagi juba nelja ja poole juures. Aga veel kord, ma ootan ära viimased kokkulepped ja viimased arvutused ja siis ma saan teile täpse numbri öelda.
Järgmisel aastal küll seda 400 lisamiljonit kuskilt Euroopa Komisjonist ei tule. Need protsessid nii kähku ei lähe.
No seda on ka peaminister öelnud, et loomulikult meie esimene eelistus oleks, et see on Euroopa ühine raha. Aga kui muud ei ole, siis me peame vaatama ka laenamise suunas. Fakt on see, et riigikaitsesse me peame rohkem panustama.
Kuuldavasti ootab kaitsevaldkonnas ees veel personalimuudatusi. Ma saan kuuldust aru, et kaitseinvesteeringute keskuse direktorile Magnus-Valdemar Saarele hakatakse peagi mantlipärijat otsima. Vastab see tõele?
Ma ei tea, kust teil selline info on, mina seda ei tea.
Teie mingisuguseid etteheiteid kaitseinvesteeringute keskuse tööle esitanud ei ole? Selles vallas teie midagi muuta ei soovi?
Ma vestlesin eile Magnus Saarega, vestlen täna Magnus Saarega ja meil koostöö laabub.
Ei tea, kust sellised jutud tulevad?
Ma ei tea, kust sellised jutud tulevad. Küla peal ma kuulen igasuguseid naljakaid jutte, mida levitatakse. Ja seetõttu tegelikult ma sooviksin keskenduda rohkem tööle ja vähem spekulatsioonidele. Neid spekulatsioone, mis küla peal ringlevad, tuleb tulevikus kindlasti veelgi.
Aga mis värk siis selle kaitsevaldkonnaga on, et seal spekulatsioone, jutte, pahameelt on kuidagi rohkem? Iga eriarvamus kasvab kiiresti konfliktiks, iga pahameel kasvab tüliks? Kõigis valdkondades ma ei näe sellist asja.
Kui te vaatate laiemat pilti, küllap näete – seda on kultuurivaldkonnas olnud, on ka tervisevaldkonnas olnud. Igal pool tekivad aeg-ajalt sellised pinged ja konfliktid. Reeglina on need pinged ja konfliktid seotud rahaga või mingite otsustega, kus kelleltki raha väheneb. Ei ole see kaitsevaldkond kuidagi nii palju erilisem.
Ma olen sügavalt veendunud, et see meeskond, kes kaitsevaldkonda kureerib, teeb seda tööd väga hästi ja me ei soovi küll omavahel mingisuguseid intriige näha.
Toimetaja: Aleksander Krjukov