Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel teinud muljetavaldava kasvu, pakkudes kõrgtehnoloogilisi lahendusi, mis on kasutusel nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Seda kasvu on toetanud Euroopa Kaitsefond, kaitseministeeriumi arendustoetuste konkursid, lahinguväljalt õpitu kiire tootearendusse rakendamine ning ettevõtjate sihikindlus.

Erinevalt paljudest riikidest pole Eesti kaitsetööstusettevõtted riigi omanduses, kuid sellegipoolest iseloomustab sektorit suur ekspordi osakaal, kiire arendustsükkel ja paindlikkus. Viimase tõestuseks peab vaid vaatama, milliste uudistega on viimasel ajal meie defence tech'i idufirmad nagu Wayren, SensusQ, Vegvisir, Lendurai ja Frankenburg silma paistnud.

Eesti kaitsetööstussektor hõlmab endas riistvara- ja tarkvaraarendust ning katab valdkondi nagu küberkaitse, robootika, autonoomsed süsteemid, sensorid ning side- ja seiretehnoloogiad. Paljud pakutavad lahendused on seejuures kahese kasutusega, rakendatavad nii kaitsevaldkonnas kui ka tsiviilkasutuses, näiteks piirikaitses ja kriitilise taristu turvamises.

Eesti ettevõtted ei keskendu ainult toodetele, vaid ka terviklahendustele, mis tugevdavad Euroopa ja NATO riikide julgeolekut. Näiteks arendab DefSecIntel Solutions kõrgtehnoloogilisi seire- ja olukorrateadlikkuse süsteeme, eesmärgiga kasvatada lähiaastatel käive 100 miljoni euroni ning panustada EL-i ja NATO välispiiride kaitsmisse.

Kõikide sihtide ja jätkuva kasvu ootuses ei saa siiski unustada, et kohaliku kaitsetööstuse areng sõltub paljuski soodsast keskkonnast ja heast koostööst riigiga. Näiteks toetab kaitseministeerium ettevõtete tootearendust, pakkudes testimisvõimalusi ja praktilist tagasisidet kaitseväelt. See ainult ei paranda toodete kvaliteeti, vaid suurendab ka nende ekspordivõimalusi, pakkudes hädavajalikku referentsi.

Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liit on seadnud eesmärgiks jõuda aastaks 2030 kaitsetööstuse ekspordimahult 1,4 miljardi ja müügitulult kahe miljardi euroni. Selle eesmärgi täitmiseks on meil hea vundament, kuid kuidas sooritada järgmine hüpe?

Eksport ja majanduslik mõju

Rahvusvahelisel turul konkureerimiseks on hädavajalik jätkuv investeerimine teadusesse ja tootearendusse. Uute toodete väljatöötamine on aga paraku investeerimismahukas protsess, sest meie sektoris ei tähenda innovatsioon ainult tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist, vaid ka pidevat testimist ja arendamist, et tagada toote kvaliteedi ja efektiivsuse vastavus äärmuslikele oludele ja lõppkasutaja vajadustele. Ükski kaitseväelane või piirivalvur ei võta kasutusse toodet või lahendust, mida pole testitud või mida ta pole näinud ega saanud katsetada.

Testimisvõimalused kaitseväega ning praktilise tagasiside saamine mängivad selles protsessis keskset rolli. Sõda Ukrainas võimaldab meie ettevõtetel koguda kiiret tagasisidet lõppkasutajatelt, kiirendades seega arendustsüklit.

Samal ajal on testimine toonud esile ka vajaduse kiirete ja paindlike lahenduste järele, mille väljatöötamiseks on vajalikud märkimisväärsed ressursid. Testimisvõimaluste parandamine ning eksperimenteerimine on üks suund, mida kindlasti saaks edendada.

Väljakutsed ja võimalused läbi kasvu finantseerimise

Eesti kaitsetööstus on jõudnud oma arengus punkti, kus on on tekkinud suur vajadus omakapitali investeeringute järele, et tagada järgmiste kasvufirmade võidukäik. Kaitsetööstus olnud siiani sektor, mis on investorite ja finantsasutuste jaoks justkui tabu. Laenude saamine oli veel eelmise aastani väga keeruline kui mitte võimatu, sest sektor oli võrdsustatud hasartmängude või täiskasvanute meelelahutusega ning tõestamiskohustus, et ei tegeleta ebaseaduslike tegevustega, oli ebaproportsionaalne, nagu ka lisagarantiide nõudmine.

Kaitsetööstus on samal ajal valdkond, kus on üks nõudlik ja väga usaldusväärne klient: riik. Seetõttu on ka igati tervitatav, et riik on otsustanud täita siiani turul valitsenud tühimikku läbi hiljuti lansseeritud kaitsefondi, mille abil on ettevõtetel võimalik kaasata riikliku võimendusega finantseeringuid, kaasata lihtsamini erainvesteeringuid ja olla kindad, et olemas vajalik tugi järgmisse etappi jõudmiseks.

On äärmiselt tervitatav, et äsja ellu kutsutud fondi toel on ühelt poolt võimalik finantseerida uusi algatusi, aga ka tunnistada kaitseinvesteeringute valdkonna järgmiseid arengusamme. Kuna fond investeerib ka teistesse fondidesse, peaks turule jõudma teisigi investoreid, kes mõistavad kaitsetööstuse eripärasid ja julgevad sellesse investeerida.

Kõik see aitab kaasa tootearendusele, suurendab kaitsevaldkonna idufirmade kasvamist ning omab positiivset mõju konkurentsivõimele. Iseenesest on analoogseid algatusi mitmetes teisteski riikides, kuid SmartCapi ellukutsutud fond on unikaalne, olles suunatud just kaitsetööstusele ja kaitseotstarbelistele toodetele, toetades ka relvatööstuse suurimaid arenguid, näiteks loitering droone.

Tulevikuväljavaated

Eesti kaitsetööstus on valmis järgmiseks arengufaasiks, mille käigus jõuame idufirma tüüpi ja väikestest allhankijatest globaalsema mõjuga suurteks ettevõteteks või integraatoriteks. Selle saavutamiseks on vaja suurendada investeeringuid ning jätkata koostööd riiklike ja rahvusvaheliste partneritega.

Seatud on ambitsioonikad eesmärgid, kaitsetööstusettevõtted on teinud suure sammu globaalses konkurentsis püsimiseks ja on valmis pakkuma innovaatilisi lahendusi, mis on igapäevaselt seotud meie riigi ja partnerite julgeolekuga. Nüüd tuleb astuda sammud nende plaanide päriselt ellu viimiseks.

Valitsus on koalitsioonileppes ning oma tööprogrammis näinud ette kaitsetööstuse toetamise programmi ning nüüd on tarvis see kiirelt rakendada. Jätkuvalt on vaja ka lisainvesteeringuid, koostöös kaitseväega testida ja katsetada uusi tooteid ning suurendada referentsostude näol riiklikku tuge, et säilitada kasv ja vastata muutuvatele julgeolekuväljakutsetele.

Arvatavasti tuleb lähiaastatel riikidelt palju investeeringuid kaitsevaldkonda, kuid on vaja jälgida ja kindlustada, et uued investeeringud jõuaksid ka uute võimekuste ja toodeteni ning ei liiguks ainult vanade iganenud süsteemide ja relvade soetamisse. Suurendada tuleb ka oluliselt efektiivsust ja arenduskiirust.

Peame tegema kõik, et Eesti kaitsetööstuse praegune kasvutempo jätkuks ning et sektorist kujuneks Eesti majanduse uus mootor, mis ühendab endas innovatsiooni, ekspordi ning julgeoleku tugevdamise.